Kui oled oma elus sellises etapis, kus laste saamine ei ole (veel) päevakorras, tuleb võtta oma seksuaalelus teadlik vastutus, et rasestumisest hoiduda. Katkestatud vahekord või nn kindlate päevade arvestamine ei ole kindlasti tõhus ega vastutustundlik viis rasedusest hoidumiseks.

Kas oled üldse kuulnud, et rasestumisvastast vahendit tasuks valida muuhulgas ka elustiili järgi? See, milline on sinu igapäevaelu, aitab valida sobiva rasestumisvastase vahendi. Isegi sinu iseloomuomadused mängivad valikus rolli! Kui sa kipud kiire elustiili tõttu asju unustama, on mugav valik soovimatust rasedusest hoidumiseks rasestumisvastane plaaster. Uuri rasestumisvastaste vahendite ABC-st, millised võiksid olla sinu valikud.

Rasestumisvastaste vahendite ABC

Rasestumisvastased vahendid jagunevad pika- ja lühitoimelisteks. Implantaat ja spiraal paigaldatakse vähemalt kolmeks aastaks, tuperõngas kestab kolm nädalat, rasestumisvastast plaastrit tuleb vahetada kord nädalas ning pärast kolme nädalat teha nädalane paus.

Ülejäänud hormonaalsed rasestumisvastased vahendid on kombineeritud pillid või minipillid. Kombineeritud hormoonpille tuleb võtta 21 päeva kuni tsükli alguseni, minipille iga päev. Raseduse vältimiseks on ka süstitav hormonaalne meetod, mille toime kestab kolm kuud.

Rasedusest hoidumiseks ootamatus olukorras ja hormoonivabalt on kondoom, mis lisaks kaitseb ka suguhaiguste eest.

SOS-pill on hädaabipill ja tõhus siis, kui seda kasutatakse esimesel võimalusel, see tähendab hiljemalt 72 tunni jooksul pärast suguühet.

Veel on olemas steriliseerimise meetod, kuid see on pöördumatu ja eeldab teatud vanust, laste arvu või terviseprobleemi, mille puhul rasedus, sünnitamine või lapse saamine on seotud riskiga.

Rasestumisvastane plaaster — lihtne ja tõhus lahendus

Plaaster on ideaalne rasestumisvastane vahend nii unustajatele kui ka teistele, kellel on elustiili tõttu keeruline kinni pidada kellaaegadest, mida peab järgima mõne muu vahendi puhul. Uuringute põhjal eelistab enam kui 90% plaastri kasutajatest seda rasestumisvastast vahendit just selle tõttu, et seda on nii mugav kasutada ja et see on samas väga tõhus. Ühtlasi on rasestumisvastane plaaster hästi talutav ning selle ohutus on sarnane levinumate suukaudsete kombineeritud rasestumisvastaste vahendite ohutusega.

Rasestumisvastane plaaster sisaldab östrogeeni ja progesterooni. Plaastri kirjutab välja naistearst või ämmaemand ja seda saab apteegist retseptiga. Plaaster vabastab hormoone ühtlaselt — seega sobib see ka naistele, kes on hormonaaltasakaalu suhtes tundlikud. Erinevalt rasestumisvastasest pillist ei eraldu nahale pandava rasestumisvastase plaastri puhul toimeained seedetrakti või maksa kaudu sellisel määral nagu suukaudsel manustamisel. Toimeainete manustamine läbi naha vähendab ohtu, et need seedetrakti häirete või oksendamise puhul korralikult ei imendu. Kuna toimeained seedetrakti ei läbi, on ka oht ravimite koostoimete tekkeks väiksem.

Kuidas rasestumisvastast plaastrit kasutada?

Rasestumisvastast plaastrit on väga mugav kasutada. See kinnitatakse kord nädalas nahale, kuid seda ei pea tegema ühel ja samal kellaajal. Plaastrit kord nädalas vahetades tuleb see paigaldada nahaärrituse vältimiseks iga kord ise kohta ja kolmenädalase kasutamise järel üks nädal vahet pidada.

Plaaster paigaldatakse õlavarre välisküljele, kõhupiirkonda, rindkere ülaosale või tuhara piirkonda. Ebamugavust või hirmu plaastri lahti tuleku ees ei tasu tunda. Plaastril on väga hea kleepuvus, selle lahti tulemist esineb kõigest 2%-l naistest. Isegi juhul, kui plaaster puutub kokku kõrgete temperatuuride, niiskuse, jaheda vee või higiga, toimib see tõhusalt, kuna sel on kolm kihti.

Tavalised igapäevased tegevused, nagu vannis, duši all, saunas ja trennis käimine, ei mõjuta plaastri toimet, sest see on täielikult spordi-, duši- ja saunakindel. Loomulikult peab alati jälgima, kas plaaster on nahale kinnitunud.

Pärast kasutamist ei tohi plaastrit visata tualettpotti, kasutatud plaaster hävitatakse koos majapidamisjäätmetega või toimetatakse apteeki, et plaastrile alles jäänud hormoonid ei satuks loodusesse ega saastaks keskkonda.

Kas võib esineda ka kõrvaltoimeid?

Rasestumisvastase plaastriga seotud ebamugavused on sarnased teiste kombineeritud rasestumisvastaste vahenditega, nagu pillid ja tuperõngas: rindade hellus, kaalukõikumised, iiveldus, päevade ebaregulaarsus ja suguiha nõrgenemine.

Plaaster ei sobi:

  • tromboosiohu ja mõne teise verehüübimishäire puhul

  • enne operatsiooni või kui on teada, et ei saa pikemat aega liikuda

  • imetavatele emadele

  • suitsetajatele

  • ülekaalulistele

  • neile, kellel on olnud südameinfarkt või insult või infarkti- või insuldieelne seisund

  • neile, kellel on kõrge vererõhk, raske diabeet, maksahaigused, kasvajad, nn auraga migreen

Enne plaastri kasutama hakkamist konsulteeri oma naistearsti või ämmaemandaga, kes oskab kõige paremini hinnata sinu terviseriske ja soovitada sulle sobivaimat rasestumisvastast vahendit.



Jaga
Kommentaarid