GRAAFIK | Elektriõnnetuste arv eelmisel aastal vähenes

2022. aastal toimus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) laekunud andmete põhjal 39 elektriga seotud õnnetusjuhtumit. Elektriõnnetuste tõttu hukkunuid ei olnud, tõsisemalt sai kannatada 4 inimest ja kergemalt kannatada 35 inimest.

„Elektrist põhjustatud õnnetuste peamisteks põhjusteks on ohutusnõuete eiramine, hooletus ning mittekorras või oludele mittesobilike elektriseadmete kasutamine. Enamik ehk 87% elektriõnnetustest toimus kodus, selle lähiümbruses või avalikes kohtades, 13% juhtudest olid tööõnnetused,“ kommenteeris TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa.

Võrreldes kahe eelneva aastaga on elektrist põhjustatud õnnetuste arv vähenenud. Vähenenud on nii kergete kui ka raskete tagajärgedega elektriõnnetuste arv. Neljal viimasel aastal ei ole toimunud surmaga lõppenud elektriõnnetusi.

„Väikelastega toimus õnnetusi küll võrreldes eelnevate aastatega vähem, kuid need moodustavad kodus toimuvatest elektriõnnetustest jätkuvalt olulise osa. Väikelastega juhtuvad õnnetused eelkõige pistikupesadesse torgatud teravate esemete tõttu või lohakile jäetud katkiste elektrijuhtmete tõttu,“ lisas Teinemaa.

Täiskasvanutega juhtus olmes elektriõnnetusi katkiste või riketega elektriseadmete (valgustid, elektripliidid, elektrilised muruniidukid, kohvimasinad, pistikupesad, nõudepesumasinad) kasutamisel ja katkise isolatsiooniga juhtmete tõttu. Kodus juhtus õnnetusi ka remonditööde käigus, kus tööde teostamise ajaks oli jäetud elekter välja lülitamata.

Tööõnnetused toimusid peamiselt elektritööde tegemisel ohutusnõuete eiramisel ja katkiste elektriseadmete tõttu.

Piirkonniti toimus 2022. aastal elektriõnnetusi kõige rohkem Põhja-Eestis. Kõige enam õnnetusi juhtus Harjumaal, Tallinnas ja Tartumaal. Ühtegi õnnetust ei registreeritud seitsmes maakonnas (Hiiumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Läänemaa, Põlvamaa, Raplamaa ja Saaremaa).

Nõuanded elektriohutuse tagamiseks:

• lase pädeval spetsialistil perioodiliselt kontrollida hoone elektrisüsteemide seisukorda;

• ära tee elektritöid ise, vaid kasuta pädeva spetsialisti abi. Ise tohib teha lihtsamaid töid, kui on olemas vastavad teadmised (nt vahetada lüliteid, pistikupesi, lambipesi, sulavkaitsmeid);

• kui kasutatavate elektriseadmete arv ja voolutarve on oluliselt suurenenud, siis lase uuendada ka oma kodu elektrisüsteem;

• elektrisüsteemi peab kaitsma toimiv kaitseaparatuur. Täiendavaks kaitseks elektri- ja tuleohu vastu lase paigaldada rikkevoolukaitselüliti;

• ära koorma üle elektriseadmeid ja -juhtmeid, ülekoormus on ohtlik tulekahjuallikas;

• kasuta seadmeid vaid ettenähtud oludes. Siseruumides kasutamiseks mõeldud elektriseadmeid ei tohi kasutada väljas või märgades ruumides (nt vannitoas);

• väikelastega kodudes paigalda lapsekaitsega pistikupesi või kasuta pistikupesade kontaktidele ligipääsu tõkestamiseks kaitsekatteid;

• ära kasuta kahjustusega (nt juhtme isolatsioon või seadme kest on nähtavalt vigane) elektriseadmeid;

• maha kukkunud õhuliini või avatud ustega alajaama märkamisest teavita kohe võrguettevõtjat. Kui sul on vaja elektriliini kaitsevööndis tegutseda, siis teavita sellest võrguettevõtjat.