President Alar Karis ütles preemiaid üle andes, et tänaseid laureaate ühendab uuenduslike võtete ja lähenemiste kasutamine oma valdkonnas. „Selle kõige tulemused on ühiskonnas käega katsutavad: nutikam meditsiin ja puhtam keskkond,“ sõnas riigipea.

Karise sõnul ei tehta teadust preemiate pärast, kuid iga tunnustust saab võtta märgina, et valitud suund on õige ning teadustöö ühiskonnale väärtuslik. Ta avaldas lootust, et tänaste laureaatide eeskuju inspireerib teisi noori valima teaduse teed ja näitab kogu ühiskonnale, miks vajab Eesti oma tippteadust.

Noore teadlase preemia laureaat Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeedia arst-õppejõud Kaspar Tootsi uurib innovaatilisi lahendusi ortopeedilistele haigustele, eeskätt osteoartroosile. Lisaks tuvastamisele, et osteoartroos ei kahjusta ainult liigest, vaid kogu organismi süsteemselt, uurib Tootsi liigeste asendamise mõju kogu organismile.

Noore keskkonnateadlase preemia laureaat Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia kaasprofessor Kuno Kasak keskendub oma teadustöös taastatud märgalades toimuvatele süsinikuringe protsessidele. Ta on näidanud, et turbakaevandamisega rikutud jääksoode taastamiseks sobivad suurepäraselt nn süsinikufarmid, millel on väga kõrge süsihappegaasi sidumise võime.

Noore IT-teadlase preemia laureaat Tartu Ülikooli tehisintellekti lektori Dmytro Fishmani teadustöö keskendub biomeditsiinilisi pildiandmeid analüüsivate tehisintellektimudelite treenimisele. Ta on asutanud ka idufirma Better Medicine, mis tegeleb üldotstarbelise meditsiinilise tehisintellekti arendamisega.

Laureaadid andsid oma teadustööst ka lühikese ülevaate.

Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu presidendi noore teadlase preemiat rahastab Väino Kaldoja, noore IT-teadlase preemiat rahastab Microsofti arenduskeskus Eestis ning noore keskkonnateadlase preemia väljaandmist toetab Chocolala OÜ. Preemiate suuruseks on 5000 eurot ja need on mõeldud kuni 35-aastastele teadlastele, kes teevad uurimistööd Eesti või välisriigi teadusasutuse või ülikooli juures.