Keskkriminaalpolitsei kahtlustab Andrei Vesterineni ja kaitseväest kõrvalehoidjaid dokumentide võltsimises

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ametnikud esitasid kahtlustuse kuriteos ArmyLaw OÜ-le ja kahele sellega seotud inimesele, kes pakkusid ajateenistusest vabastamise teenust. Esialgsetel andmetel esitati selleks valeandmeid ja võltsiti dokumente.

ArmyLaw OÜ pakub inimestele juriidilist nõustamist ajateenistusest vabanemiseks, jättes klientidele mulje, et tegevus on seaduslik. Delfi tegi 2021. aastal eksperimendi, kus paljastas, milliseid nõuandeid Vesterinen oma potentsiaalsetele klientidele annab.

Muu hulgas soovitas ta oma elukoha ja tervisliku seisukorra kohta valetada ning väitis, et tema „kindla algoritmi“ alusel loodud teenuse abil on kaitsekohustusest viilinud ka riigisektori töötajad. Vaata videot:

Keskkriminaalpolitsei kahtlustuse kohaselt suunati kliente esitama valeandmeid oma elukoha või keeleoskuste kohta. Näiteks lasti klientidel oma elukoht registreerida välismaale, et jääda kättesaamatuks kaitseressursside ametile, kes lähtub rahvastikuregistri andmetest. ArmyLaw esindajad tegid kliendi nimel esitatud valeandmetega toiminguid, et neid selliselt kaitseväeteenistusest vabastada.

Kahtlustus hõlmab ArmyLaw poolt tehtud toiminguid kümne kliendi osas. Kahtlustus esitati ArmyLaw OÜ-le ja selle esindajatele 38-aastasele Andreile ja 26-aastasele Janikale ning nende teenuseid kasutanud noortele.

Korruptsioonikuritegude büroo juhi Ats Kübarsepa sõnul saab praeguseks kogutud andmete pinnalt järeldada, et kliendid üritasid kaitseväeteenistusest vabaneda valeandmete esitamise teel. „Kuna täna oleme avalike uurimistoimingutega algusjärgus, ei ole hetkel võimalik kahtlustust täpsemalt avada. Küll aga tuleb rõhutada, et selline käitumine on igal juhul ebaeetiline. Oleme Eestis kokku leppinud, et kaitseväeteenistus on kohustuslik, ja on küüniline, et eriti praeguses julgeolekuolukorras teenib üks ettevõte tulu sellelt, et aitab sellest kohustusest viilida,“ ütles Kübarsepp.

Põhja ringkonnaprokuratuuri prokuröri Janno Reinkorti sõnul on teadlikult dokumendi võltsimine ja selle kasutamine eraldiseisvad kuriteod, mille eest võib eraisikut karistada kuni kolmeaastase vangistusega. „Valeandmeid sisaldava dokumendi esitamise eesmärgiks oli omandada sisult tõele mittevastav elukoha registrikanne ning seejärel läbi registrikande vabaneda kaitseväeteenistuskohustusest,“ ütles Reinkort.