„Ma ei vabanda nende sõnade eest.“ Peaminister kõrvutas opositsiooni läbirääkimistaktikat sõjakurjategijate ja KGB-ga
(373)
Riigikogu infotunni alguses võeti peaasjalikult teemaks asjaolu, et peaminister kõrvutas opositsiooni tegevust Vladimir Putini ja Adolf Hitleri taktikaga.
„Sellised võrdlused on lubamatud,“ märkis Tanel Kiik (KE), kes pakkus infotunnis teemat tõstatades Kaja Kallasele „võimalust vabandada oma sõnade eest“ ning „minna puhtamalt lehelt edasi“.
Kaja Kallas vastas kasutatud võrdlust õigustades.
„Praegu nõuate õigusi, mida opositsioonil pole kunagi olnud: et lepiksime opositsiooniga kokku, milliste eelnõudega riigikogusse tuleme, millistega ei tule. Täpselt enne seda, kui sõda algas, rääkisin, et see on klassikaline Venemaa läbirääkimistaktika: punkt üks, nõua asju, mida sul pole kunagi olnud; punkt kaks, kasuta ähvardusi ja jõuvõtteid; punkt kolm, looda vastaspoole heatahtlikkusele, kes tuleks pakkuma midagi, mida sul varem pole olnud. Sellega ma pole nõus ja ütlen, et see on täpselt sama taktika,“ märkis peaminister infotunnis. „Selliseid õigusi pole opositsioonil kunagi olnud ja ei hakkagi olema.“
Kallas tõi juurde näite ajast, mil ta oli ise opositsiooni juht ning kuidas sai toona obstruktsiooni praktiseeritud: ta rõhutas, et töötas koalitsioonile vastu eelnõude suhtes nende menetlemise ajal, mitte enne seda, kui eelnõusid üldse esitadagi oleks saanud.
Tanel Kiik ei jäänud Kallase vastusega rahule ning küsis uuesti: kas parlamendiliikmeid Putini, Hitleri, ning nüüdseks ka KGB-ga võrrelnud Kallas vabandab ja võtab sõnad tagasi?
Ma ei vabanda nende sõnade eest.
Peaminister jäi öeldu juurde.
„Kui te kuulsite, saite väga hästi aru: võrdlesin teie läbirääkimiste taktikat selle taktikaga, mida Venemaa kasutas enne Ukraina sõda. Ma ei vabanda nende sõnade eest,“ ütles Kaja Kallas.
Peaminister naasis näite juurde, mil ta ise opositsiooni obstruktsiooni eest vedas.
„Ütlesite meile, et harjuge ära, nii on - ja väga ülbelt ütlesite. Meil polnud midagi teha,“ meenutas ta mõne aasta taguseid aegu.
Jaanus Karilaid (KE) tõi sõna võttes esile Mihhail Stalnuhhini poliitilise karjääri lõpu, mil too visati toonasest koduparteist - Keskerakonnast - välja seetõttu, et nimetas Eesti valitsust fašistlikuks. Karilaid küsis, kas Kallas peaministri positisoonist ja Reformierakonna juhtimisest ehk loobuma ei peaks, kui sääraseid sõnu kasutab.
„Kuidas nii, et ühele lubatud rohkem, ühele vähem?“ küsis Karilaid.
EKRE esimees Martin Helme märkis, et Kaja Kallas saab „Putini-kaardiga vehkides“ sellega ise vastu pead - ta sõnas, et peab koalitsiooni praegust poliitikat idanaabri poliitilise kultuuri vääriliseks.
Isamaa juht Helir Valdor Seeder laitis samuti Kallase võrdlust.
„Olen ebameldivalt üllatunud, et jätkuvalt õigustate seda siin edasi. Oleksin oodanud, et korrigeerite ja vabandate riigikogu liikmete ees. Kuid igaühel on õigus jääda oma väljaütlemiste juurde. Igaühe enda väljendused iseloomustavad väljaütlejat ennast kõige paremini,“ ütles Seeder ning liikus edasi maksuküüru puudutava küsimuse suunas.
