President jättis esimest korda naisliidu aasta ema ürituse vahele, ka ETV ei kandnud tseremooniat üle

President Alar Karis alustas uut traditsiooni, mille järgi väisab ta naisliidu aasta ema ja aasta isa tseremooniate asemel kontsertetendusi eri Eesti paikades.

Eesti naisliit valis tänavu 25. korda välja aasta ema. Traditsiooniliselt hõigatakse aasta ema nimi välja Estonia kontserdimajas, president annab tiitli pälvinule üle sümboolse hõbesõle ning üritust sai jälgida ETV vahendusel.

Täna toimus üritus teistmoodi. Tiitli andis aasta emale Maarjamäe lossis üle naisliidu juht Monika Haukanõmm ning ETV tseremooniat üle ei kandnud.

Juba möödunud aastal lõi president Alar Karis pretsedendi, kui loobus teise naisliidu tiitli, aasta isa tiitli üle andmisest. Selle asemel väisas ta isadepäeval Rapla kultuurikeskuses kontsertlavastust „Sinu laps!“.

Presidendi kultuurinõunik Rasmus Puur sõnas toona, et riigipea soov on tähistada emade- ja isadepäeva erinevates kaunites Eestimaa paikades. „President Karis soovib nii isade- kui ka emadepäeval kohtuda tulevaste ning praeguste isade ja emade, vanaemade ja vanaisadega eri paigus, kohtuda kohalike inimestega ja tähistada neid olulisi päevi koos nendega,“ ütles Puur.

Uut traditsiooni isade- ja emadepäeva tähistamisel juurutas president ka täna, tuues muusikud, näitlejad ja tantsijad keskpäeval kokku Jõgeva kultuurikeskusesse. Kontsertetendust kajastas ETV.

Naisliidu juht Monika Haukanõmm nentis Delfile, et naisliit soovinuks traditsiooni jätkumist. „Loomulikult olime meie valmis ka koos presidendiga minema Jõgevale, aga sellel korral läks niimoodi,“ rääkis ta. „ETV puhul... ETV on andnud meile teada, et nemad on koos presidendiga.“

Mullu ütles Alar Karis aasta ema tseremoonial, et kui ta saaks, annaks ta aasta ema tiitli kõigile emadele. Karis toonitas toona ka, et hea ema ei pea olema abielus. Mäletatavasti oli veel viis aastat tagasi naisliidu aasta emaks saamise eeldus see, et ema on abielus.

„Naine võib olla superema ja aasta ema, kui ta polegi abielus, ja kellelgi pole õigust selliseid valikuid arvustada,“ sõnas Karis mullu oma kõnes. „Ja veel – ema rolli tuleb vaadata laiemalt, näha emas ka naist. Meestel on kohustus öelda, et emme ei ole üksnes emme. Ta on ka naine ja isiksus. Ja ühiskond peab tegema kõik selleks, et iga ema saaks emaduse kõrvalt neidki rolle täita endale sobival viisil.“

Mõne aasta jooksul mitu skandaali

2017. aastal ütles naisliidu toonane juht Siiri Oviir „Ringvaates“, et üksikemal võib olla palju lapsi, kuid aasta ema tiitlile ta sellegipoolest kandideerima ei sobi. „Te ei kujuta ju ette, et me valiksime aasta emaks naise, kel on küll, tõesti, jah, palju lapsi, kuid igal jõululaupäeval tutvustatakse uut isa,“ sõnas ta. Sedasi põhjendas ta naisliidu abielunõuet aasta emadele.

Luuletaja Kristiina Ehin kirjutas selle peale bändiga Naised Köögis räpploo „Aasta ema“, mis räägib paljulapselisest üksikemast, kes ka aasta ema tiitlit sooviks. Laulul on tänaseks Youtube´is enam kui kaks miljonit kuulamist.

„Vallasemasid on koheldud väga hullul viisil läbi aastasadade, see puudutas närvi,“ rääkis Ehin loo sünni kohta. „Kihnus pandi vallasemad aerudeta paati ja lükati merele, Eesti kirikutes on pingid, kus pidid istuma vallasemad, et nende jalad oleks näha. Me ei taha näha, et 19. sajandi patriarhaalne häbistus või kõrvalejäetus tuleks tänapäeva.“

Järgmisel aastal muutis naisliit oma statuuti ning võttis abielunõude aasta ema tingimuste seast välja.

2020. aastal mõisteti endine aasta ema ja kasuperede liidu juht Malle Kobin süüdi laste väärkohtlemises. Eesti Päevaleht kirjutas toona, kuidas Kobin oli oma kasulapsi aastakümneid väärkohelnud: vitsa andnud, luku taha pannud, öö läbi püsti seisma sundinud. Kohtusse jõudis süüdistus viie kasulapse väärkohtlemises, sest varasemad juhtumid olid seaduse silmis aegunud. Malle Kobina perekodus on läbi aastate elanud vähemalt 17 lastekodulast.

Naisliit võttis 2021. aastal Kobinilt aasta ema tiitli tagasi.

President Alar Karise kõne tänavu emadepäeva kontserdil Jõgevas

Kallid emad,

armas Eesti rahvas.

Paljud on sel nädalal tundnud rõõmu kätte jõudnud sooja kevade üle. See on olnud päikseline, kuid mitte kõrvetav; see on olnud soe, kuid mitte lämmatav; see on olnud oodatud ja igatsetud, kuid pole kunagi tulemata jätnud. Selle keskel on elu löönud õitsele ja loonud tunde, et ainult nii võikski olla. See on andnud meile jõudu, teinud meid õnnelikuks ja rõõmsaks.

Täpselt samasugused on lood armastava emaga. Ta loob meile keskkonna, milles on soe ja turvaline, mis toob rõõmu ning milles saame ja julgeme endas parima leida.

Aga emaks ei sünnita, emaks kasvatakse. Emad õpivad kõike koos oma lastega ning emaks saades kogevad ja teevad nad seda kõike esimest korda. Jah, mõni on head teooriatunnid saanud oma emalt, oma lapsepõlvest, kuid praktikatunnid on hoopis midagi muud. Seda nii autokoolis, füüsikatunnis kui ka emaks saamise teel.

See kõik ei pruugi sugugi kergelt tulla, ilma valulike õppetundideta. Sest ema ei ole kunagi lihtsalt ema, vaid ka kokk, koristaja, pesupesija, autojuht, õpetaja, järelevaataja, riiklik lepitaja, psühholoog, arst, mängukaaslane, kodutööde kontrollija, meelespea, ajaplaneerija, kingituste tegija ja väljamõtleja, äratuskell, kommunaalprobleemide lahendaja, esifänn spordivõistlustel ja muusikakooli kontsertidel, ärakuulaja, käehoidja ning kõiketeadja.

Ema ei ole kunagi ainult ema, vaid ka naine, abikaasa, elukaaslane, õde, sõbranna, kolleeg, ülemus, alluv, trennikaaslane ja rahvatantsupartner.

Ühe inimese kohta on seda kõike väga palju.

Ja ema ei tunne end alati armastava emana, vaid on vahel väsinud, tüdinud, õnnetu, vihane, pettunud, ükskõikne, eemalolev, tõrjuv, ärritunud ega pruugi tunda siis muud, kui et tahaks sellest rollist puhata. Ka see on normaalne. Sest me kõik vajame puhkust, me kõik vajame pisutki vaheldust, et tulla tagasi uue energia, värskuse ja silmasäraga.

Jah, ka emad magavad. Jah, ka emad tahavad sõpradega kohtuda ja vestelda muust kui pesemata nõudest või välja viimata prügiämbrist. Jah, ka emad tahavad teha karjääri ja end erialaliselt teostada.

Hea ja armastav ema saab sündida koostöös. Koostöös abikaasa või elukaaslase ja lastega, kes mõistavad ka tema vajadusi ja soove ja kes aitavad. Et andja rollis ei oleks ainult ja pidevalt ema. Mida varem ka lapsed seda mõistma hakkavad, seda tervem on pere ja seda sisukamad on emaksolemise teooriatunnid.

Hea ja armastav ema sünnib ka koostöös ühiskonnaga, kes tema rolli väärtustab ja laseb tal olla just selline ema nagu talle sobib. Kus ühiskond ei survesta ega sunni, vaid annab vabaduse ja turvatunde. Ema ei ole lükata-tõmmata ega pelk juriidiline termin, vaid meie elu ja meie Eesti alus.

Ka see võib selguda alles emaks saades, et emadus ei sobi kõigile, olgugi et laps sündis soovist ja armastusest. Samuti teame me kõik inimesi, kellel ei ole oma emadega olnud parimad suhted, ent ometi on nad oma elu eest tänulikud ega tahaks olemata olla.

Koostöös pere, lasteaia, kooli ja ühiskonnaga laste kasvatamine on ka nende noorte tervena kasvatamise pant. Sest teatud mõttes on nad meie kõigi ühised lapsed, sest ühiskond juba on kord selline, et me kõik sõltume üksteisest.

Head inimesed,

mõistkem rohkem emasid. Nii oma emasid, oma tütreid, oma õdesid – teisi emasid. Kõik tahavad olla head emad. Osal õnnestub see roll paremini, osal on see tee vaevalisem. Toetagem ja mõistkem neid ka siis, kui nad ei suuda olla musteremad. Ja suhtugem ka teiste lastesse nagu oma lastesse, sest Eesti on väike ja me peame ühiselt seda Eestit kasvatama ja kasvama ühiselt.

Selline juba kord on üks ühiskond. Ühises koosolemises.

Ilusat emadepäeva, meie ühine Eesti!