Suvila eest 400 000 eurot. Pevkur Nursipalust: kindlasti tulevad mõned pakkumised ka üle miljoni

Kaitseminister Hanno Pevkur viitas täna ETV saates „Esimene stuudio“, et vähemalt ühele Nursipalu talunikule pakutakse hüvitustasuks enam kui poolteist miljonit eurot.

Kaitseminister Hanno Pevkur kinnitas täna ETV eetris taas, et inimestele, kes Nursipalu harjutusväljaku laiendamise tõttu oma kodu jätma peavad, kompenseeritakse see suurejooneliselt. „Need numbrid, mis esimestest hindamistest välja on tulnud, on väga väärikad,“ sõnas ta.

„Kui kuulasin üht telesaadet, kus üks suurtalunik ütles, et võib-olla ta oleks isegi pooleteise miljoniga rahul, siis ma arvan et sellele peremehele seal selles talus tuleb see kompensatsioonipakkumine palju suurem,“ lisas kaitseminister.

Pevkuri selgitas, kuidas kompensatsioonipakkumine välja arvestatakse. Kinnisvaraeksperdid arvestavad taasteväärtust hinnates sisse ka kõrvalhooneid, pumbahooneid, kuure. „Iga maja ülesehitamisel on ruutmeetri hind. Selelle summale lisame veel 30% kompensatsiooniboonust ja sellele liidetakse veel ka maa hind. Nii see suurusjärk tuleb,“ rääkis Pevkur. Ta rõhutas, et tegu pole turuhinna, vaid taasteväärtuse hindamisega.

Saatejuhi küsimuse peale, kas vastab tõele, et väikese suvila eest plaanib riik seega maksta 400 000 eurot, vastas Pevkur jaatavalt. „Need summad on sinna kanti küll ja isegi rohkem. Kindlasti tulevad ka mõned kinnistud mis on üle miljonilised pakkumised,“ sõnas ta.

Pevkur kordas, et laiendusalale jäävad 217 eraomaniku krundid, millest ligi 200 on metsamaa, põllumaa. 21 krunti on hoonestatud ning 16 neist on sellised, kus inimesed alaliselt elavad.

Obstruktsioon takistab protsessiga jätkamist

Pevkur tõdes, et opositsioonisaadikute korraldatav obstruktsioon parlamendis pärsib Nursipalu laiendamisega jätkamist. „Tegelikult me soovisime riigikaitse komisjonis seda teemat juba [sel nädalal] arutada, aga me pole saanud seda teha,“ rääkis Pevkur. Järgmisel nädalal proovitakse uuesti.

Valitsus tahab Nursipalu harjutusväljaku laiendamiseks vajalikud seadusemuudatused vastu võtta ning inimestele konkreetsed väljaostupakkumised teha juba enne jaanipäeva. Mitmel frondil töö siiski jätkub - tegemisel on Natura eelhindamine ning müramodellatsioonid, samuti kohtub Pevkur lähiajal kohalike omavalitsustega, et arutada neile suunatud kompensatsioonimeetmeid.

„Me loodame, et vabariigi valitsuses saame järgmisel või ülejärgmisel nädalal lukku selle paketi, kus me omavalitsustele teeme kaks eri osa - häiringutasu ja teine on siis loomistasu, mille maksame Antsla, Võru, Rõuge vallale ja Võru linnale,“ rääkis Pevkur.

Pevkuri sõnul saab ta kohalike murest ja emotsioonidest aru, kuid rõhutas, et harjutusväljaku laiendamine teenib kogu Eesti huve, kuna see tugevdab ja soomustab 2. jalaväebrigaadi.

„Kui me vaatame võimalikke Venemaa rünnakusuundi, siis need saavad olla kas kirdest, seal on meil vastas 1. jalaväebrigaad, ja see saab olla kagust, kust Venemaa on ajalooliselt alati Eesti vastu tulnud, siis seal on meil vastas 2. jalaväebrigaad,“ selgitas ta. „Ja kui me soovime, et meie 2. jalaväebrigaad oleks väga hästi kursis kohalike olude ja metsadega, võimalikult valmis ja oma liitlastega kokku harjutanud, siis meil on seda [harjutusväljakut] ühiselt vaja.

Õhtutel ja pühapäeviti suurlaskmisi ei toimuks

Pevkur selgitas, et praeguse plaani järgi korraldataks harjutusväljakul tulevikus suurekaliibrilisi laskmisi 20-25 päeval aastas ning mai algusest augusti lõpuni neid ei toimuks. „Ka õhtul kella kuuest mingit tegevust ei toimu, nädalavahetuseti sisuliselt midagi ei toimu. Piirangud on päris tugevad,“ väitis ta.