Putini paremal käel istus Agentstvo andmetel 98-aastane Juri Dvoikin. 1942. aastal astus ta vabatahtlikuna armeesse, aga rindele ei sattunud. Pärast snaiprite kooli lõpetamist saadeti ta 1944. aastal NKVD (Nõukogude Liidu siseasjade rahvakomissariaat) koosseisus Lvivi oblastisse „viima läbi operatsiooni natsionalistliku põrandaaluse likvideerimiseks Lääne-Ukrainas“.

„Me teadsime banderalastest tollal vähe. Nad korraldasid jahi: kahe päeva jooksul lasid maha üle 5000 inimese, tundsid end Lvivis ja Ukrainas peremeestena. Me kaitsesime kogu regiooni natsionalistide eest, püüdsime neid metsades, maha jäetud taludes,“ on Dvoikin meenutanud.

Putini vasakul käel istus Gennadi Zaitsev. Ta sündis 1934. aastal ega osalenud Teises maailmasõjas. 1953. aastal kutsuti ta sõjaväeteenistusse ja pärast ajateenistust jäi ta armeesse. 1959. aastast teenis Zaitsev KGB-s (Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku komitee).

1968. aastal osales Zaitsev Nõukogude vägede sisseviimises Tšehhoslovakkiasse, et suruda maha sealsed vabaduspüüdlused. Zaitsev juhtis operatsiooni „Doonau“ (nii nimetati Tšehhoslovakkia sündmusi ametlikult) käigus Nõukogude Liidu KGB 7. valitsuse gruppi. Zaitsevi juhtimisel hõivati Prahas siseministeeriumi hoone. 1970. aastatel juhtis Zaitsev Juri Andropovi moodustatud KGB terrorismivastast gruppi Alfa.