Teadmisampsud pakuvad ettevõtjale kiirkohtumisi teaduse saavutustega

Ülikoolide teadmiste jõudmine ettevõtlusse on sageli vähe kasutatud võimalus tõsta oma äritegevus uuele tasemele ning pakkuda seeläbi inimestele teaduspõhiseid innovaatilisi lahendusi. Kui vahel on ettevõtjatel mure, kuidas teadlastega kokku saada, siis Ülemiste City Future Forum tekitab 11. mail toimuva EduFesti teadmisampsudega nende kahe olulise osapoole vahele silla.

EduFest on võimalus kuulata ühe päeva jooksul tasuta erinevate tipptegijate ettekandeid mitmesugustel teemadel: uuemate uuringute ülevaated, põnevad teadusmaailma saavutused, tulevikulahendused ja oleviku mõtestamine. Lühikesed, 45-minutilised teadmisampsud, arutelud ja posteresitlused saab valida just oma soovi järgi – psühholoogiast tulevikutehnoloogiateni.

Mainor AS-i juhatuse liige ja EduFesti programmijuht Eneken Titovi sõnul toob EduFest kõrgkoolide lahendused ja ideed ettevõtetele oluliselt lähemale. „Tunnustatud teadlased ja uurijad räägivad rohe- ja digilahenduste, talendi hoidmise ja ärimudelite juhtimise võimalustest. Kuidas hakkama saada robotist kolleegiga, vähendada digijalajälge, toetada töötaja tervist ja elukestvat andekust ning rakendada küberdomeene ja sotsiaalmeediat kõige kasulikumal viisil – need on vaid mõned näited 32 põnevast teadmisampsust,“ lisab Titov.

Teadmisampsud neljas põhivaldkonnas

Miniettekanded on jagatud nelja valdkonda: innovatsioon ja andmed, rohepööre, ärimudelid ning talent ja tervis. Igas valdkonnas toimub päeva jooksul kokku kaheksa teadmisampsu. Innovatsiooni ja andmete teemad ulatuvad kasutajakesksest disainist hariduses andmeteni geomaatikas ja isesõitvate autodeni.

Mari Seeba, Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi doktorant ja Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) juhtiv küberturbeekspert räägib oma ettekandes infoturbe mõõtmise mudelitest ja nende rollist ühiskonna usalduse säilitamisel e-teenuste vastu just infoturberiskidega toimetuleku kontekstis. Tema sõnul on Eesti asutuste infoturbe rakendamise põhiprobleem hea infoturbe haldamise kultuuri puudumine, unustatakse, et turvarisk on sama nagu iga teine äririsk, millega tuleb tegeleda juhtkonna tasandil.

„Infoturbe mõõtmisest on selgunud, et äriinimesed teavad suhteliselt hästi, millised on infoturbe vajadused, nõuded ja regulatsioonid. IT-inimesed teavad seevastu väga hästi, mis on tehnilisel tasandil toimivad turvemeetmed,“ ütleb Seeba. „Küsimus on aga selles, kuidas need kaks poolt kokku panna ja hallata infoturvet eesmärgipäraselt.“

Kuidas robotina koosolekule minna?

Infotehnoloogia vallas kutsub Tallinna tehnikaülikooli IT kolledži uurimisrühma CreativityMatters juht Janika Leoste kuulajaid uudistama oma võimalikke robot-teisikuid.

„Videokõned on ära väsitanud, kuid ometigi käivitame Zoomi niipea, kui kasvõi üks inimene ei jõua kohale. Kolleegidele silma vaatamise asemel keskendume ekraanile,“ toob Leoste esile sagedase töise olukorra. „Jääme ilma võimalusest saada otsuste tegemiseks vajalikke kehakeele nüansse, sest piiratud vaateväli ei näita pahatihti kõiki koosolekul osalejaid. Aga toome inimese kohale hoopis robotkeha abil! Las ta vaatab ja liigub ringi, las võtab ruumis ruumi!“

Leoste sõnul ei pea töölt puuduma, kui hüppad robotkehasse – oled siis klienditeenindaja, rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert või kes iganes. „Robotkeha loob su teisiku teise maailma punkti ühe hetkega. Kui ei taha seinal pildina rippuda, siis tule telerobotite töötuppa ja uudistame oma robot-teisikuid üheskoos,“ kutsub ta.

Rohepööre ja innovatsioon on seotud

Rohepöörde teemad ulatuvad digitaalsest jalajäljest roheüleminekuni ringbiomajanduses. Tallinn kui Euroopa roheline pealinn tutvustab parimaid rohepraktikaid mujalt maailmast.

Eesti ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor ja innovatsiooni juhtimise professor Mait Rungi räägib tehisintellektiga seotud linnaelust. Tema huvi on seotud tulevikulinnaga, innovatsiooniga ja organisatsiooni käitumisega IKT ettevõtetes ja idufirmades.

„On selge, et AI ei jää tulemata ja ta saab olema targem kui inimene, kuid inimesele jääb eeliseid ja valdkonnast tuleb võtta maksimum. Alustuseks tutvume valitud autorite nägemusega AI tulevikust lähi- ja keskpikas perspektiivis, et vaadata seejärel AI hüpoteetilisi ja reaalseid kasutegureid linnaelus ja -arengus,“ ütleb Rungi.

Tema sõnul saavad erinevad AI alustehnoloogiad toetada linnaelu targemaks muutmist. Parendada saab nii traditsioonilisi kui ka uuemaid päevakajalisi valdkondi linna transpordi, turvalisuse, energiamajanduse, personaliseeritud teenuste ja jätkusuutlikkuse osas. Käsitlemisele tulevad nii tehnilised kui ka mittetehnilised aspektid.

Hea ärimudel väärindab nii ressursse kui ka töötajaid

Ärimudelite valdkonnas räägitakse logistilistest väljakutsetest e-kaubanduse peadpööritava kasvu puhul, kohalike ressursside väärindamise võimalustest, juhtimise tulevikust ja väärtustest. Talendi ja tervise sessiooni teemad ulatuvad armastusest ja tervishoiuõppejõudude töörahulolust söögiisu ja karjääriplatooni.

Eesti ettevõtluskõrgkooli Mainor õppejõud ning AS Mainor talendijuht Ljudmila Pihel juhatab kuulajad varasemast protsessidele keskendunud personalijuhtimisest personaliseeritud lähenemiseni.

„Tänapäeval saab isikupärastada peaaegu kõike, näiteks ehteid, riideid ja palju muud, kuid mitte oma töökohta. Samas ei pea enam paika üldlevinud arusaam, et kõigile töötajatele sobib ühesugune töökorraldus, motivatsioonipakett, boonussüsteem või töötamisviis,“ ütleb Pihel.

Praeguses tööjõukriisis ootavad talendikad töötajad tema sõnul tööandjalt enamat kui lihtsalt palka, korralikku hüvede paketti ja ühtset lähenemist ehk nüüd tõuseb esile personaliseeritus.

„Organisatsioonid peavad pöörama tähelepanu töötajate eelistustele ja vajadustele, pakkudes seda alates isikupärastatud tööruumist kuni töösuhteni,“ ütles Pihel. „Selline lähenemine erineb oluliselt „vanast“ personalijuhtimise mudelist, mille keskmes on tõhusad protsessid. Personaliseeritud lähenemine tähendab iga töötaja töökogemuse kujundamist, lähtudes tema ootustest.“

Lisaks kogu päeva toimuvatele tasuta teadmisampsudele saab sessioonide vaheajal jätkata diskussioone ettekandjatega, tutvuda tulevikutegijate posteritega ning vahetada mõtteid kuuldu üle. Sõltuvalt ettekandjast on miniloengud eesti või inglise keeles.

Tutvu ka Ülemiste City Future Forumi tervikprogrammiga ja tule kuulama lennukaid ideid!