„[Kui mind deporteeritakse], ei ole mul kuhugi minna, ma olen siin elanud 40 aastat,“ ütles 70-aastane endine inglise keele õpetaja ja Riia giid Valentina Sevastjanova pärast viimast läti keele tundi enne eksamit Riia kesklinna erakoolis. „Ma võtsin 2011. aastal Vene passi, et oleks kergem külastada haigeid vanemaid Valgevenes. Nüüd neid enam ei ole.“
Sevastjanova õppis koos 11 naisega vanuses 62-74 aastat kolmekuulistel kiirkursustel. Kõik nad võtsid pärast Läti taasiseseisvumist Vene passid.
Nii said nad 55-aastaselt Vene pensionile ning viisavaba reisimise Venemaale ja Valgevenesse.
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse mullu veebruaris keelas Läti Vene telekanalite edastamise, võttis maha punamonumendid ja tegeleb nüüd venekeelse hariduse kaotamisega.
Alla 75-aastastele Venemaa kodanikele, kes ei läbi enne aasta lõppu läti keele testi, antakse Trofimovsi sõnul mõistlik aeg riigist lahkumiseks. Kui nad ei lahku, võidakse nad sunniviisiliselt välja saata.
„Nad otsustasid vabatahtlikult võtta mitte Läti, vaid teise riigi kodakondsuse,“ ütles Trofimovs, kelle sõnul on testi vaja, sest Vene võimud õigustasid oma sissetungi Ukrainasse vajadusega kaitsta Venemaa kodanikke välismaal.
„Ma arvan, et läti keele õppimine on õige, aga see surve on vale,“ ütles Sevastjanova. „Inimesed elavad vene keskkonnas. Nad räägivad venelastega. Miks mitte? See on suur diasporaa. On venekeelseid töökohti. On vene ajalehti, televisioon, raadio. Vene keeles saab rääkida poodides ja turgudel, lätlased lähevad kergesti vene keelele üle.“
Et testi läbida, tuleb mõista põhilisi lätikeelseid väljendeid ja öelda lihtsaid lauseid, selgitas eksameid korraldava Läti rahvusliku hariduskeskuse juht Liene Voronenko.
„Mulle meeldib keeli õppida ja ma lootsin pensionil olles prantsuse keelt õppida. Aga nüüd pean ma selle asemel läti keelt õppima. Hea küll, miks mitte,“ ütles Sevastjanova.
