Kümnete wagnerlaste laipade taustal sõimab Prigožin Šoigud ja Gerassimovit sõnu valimata.
„Need on erasõjafirma Wagner poisid, kes on täna hukkunud. Veri on veel värske. Aga nüüd kuulake mind, suka’d (litad – toim), need on kellegi isad ja kellegi pojad. Ja need jälkused, kes ei anna laskemoona, suka, hakkavad põrgus nende rupskeid õgima. Meil on laskemoona puudus 70%. Šoigu, Gerassimov, kus on, suka, laskemoon? Vaadake neid, suka! Te istute, lojused, kallites klubides. Teie lapsed naudivad elu, filmivad YouTube’i videoid. Te arvate, et olete selle elu peremehed ja et teil on õigus nende elude üle otsustada. Arvate, et kui teil on mürsulaod, on teil selleks õigus. On olemas elementaarsed arvutused: kui te annate normi järgi laskemoona, on neid [hukkunuid] viis korda vähem. Nad tulid siia vabatahtlikult ja surevad selle eest, et teie saaksite rasvuda oma punase puuga kabinettides. Võtke seda arvesse,“ räuskab Prigožin.
