Eesti Meediaettevõtete Liidu juhataja Merle Viirmaa-Treifeldti sõnul on vaba ajakirjandus kogu ühiskonna seisukohast väga oluline. Tänu ajakirjandusele on Eesti võrreldes Ida- ja Kesk-Euroopa riikidega olnud läbipaistvam, kuid viimase aasta õigus- ja poliitilised protsessid on tema sõnul ajakirjandust piiranud.

Murettekitavaid trende Eestis on mitmeid. Sagene on toimetuste andmekaitse trahvidega ähvardamine ning ka verbaalsed rünnakud ajakirjaniku vastu, mille allikaks on ka tipp-poliitikud, kes väidavad, et ajakirjandus ei tee oma tööd.

Üks näide on aastatagune, mil prokuratuur sekkus ajakirjandusvabadusse ja määras trahvi Eesti Ekspressi ajakirjanikele professionaalse töö eest. Trahviti ka Eesti Ekspressi kirjastavat Delfi Meediat. Siis tegi Eesti Meediaettevõtete Liit koos Eesti Rahvusringhäälinguga avaliku pöördumise, milles leiti, et tegemist on suukorvistamise ja sõnavabaduse piiramisega ning ajakirjanike ähvardamise ja hirmutamisega.

Niisamuti saab pidada äärmiselt kahetsusväärseks arenguks Postimehe väljaannet anonüümse allika väljaandmiseks kohustamist kahes kohtuastmes. Seda vaatamata asjaolule, et meedial on õigus ja kohustus toimetusele oma loo usaldanud allikaid kaitsta. Olukord sai lahenduse alles pärast Postimehe kaebust Riigikohtule.

Tõusvas trendis on ka praktika, kus ajakirjanikult nõutakse isiklikult tuhandeid eurosid, selle asemel, et esitada nõue meediaorganisatsiooni vastu, kes vastutab avaldatud sisu eest kollegiaalselt. Kohtud on ka selliseid nõudeid Eestis muuhulgas tuntud saatejuhi Katrin Lusti vastu rahuldanud.

Organisatsioon Piirideta reporterid avaldas ülemaailmse meediavabaduse indeksi. Eesti on selles tabelis langenud eelmise aasta neljandalt kohalt kaheksandale. Piirideta reporterid viitavad, et langus on tingitud suuresti poliitilisest ja õiguslikust olukorrast Eestis.