Eilses riigikogu infotunnis oli teemaks „Olukord riigis“, küsijaks Helle-Moonika Helme.

„Me oleme seda küsinud ka välisministeeriumist, me oleme küsinud seda ka rahandusministeeriumist, et kõik need lubadused selle Žõtomõri oblasti ülesehitamiseks – kust kohast see raha tuleb?“

Kaja Kallas vastas, et Žõtomõri oblastit ei hakka Eesti üles ehitama üksi, panustab ka Island. Lisaks avab sealne tegevus võimalusi Eesti ettevõtjatele. „Teie, kes te olete ju väga selgelt Ukraina sõjapõgenike vastu olnud, siis kui neil on Ukrainas elada, töötada, koolis käia, lasteaias käia, siis ka see põgenike surve Euroopa piiridele, sealhulgas meile, väheneb,“ nentis peaminister.

Selle peale sekkus EKRE aseesimees Mart Helme, kes selgitas, et EKRE ei ole Ukraina abistamise vastu, küll aga ollakse abistamise vastu nii, et „ise oleme palja tagumikuga“.

„Nii relvastuse osas kui muu osas. Me oleme selle vastu, et Eestit venestatakse, sest suur osa neid, keda nimetatakse sõjapõgenikeks, on Ida-Ukraina venelased, on tulnud kahtlaste dokumentidega Eestisse Venemaalt, ja me oleme selle vastu. Teie selle vastu ei ole, et Eestit venestatakse, aga meie oleme. See on põhimõtteline erinevus. Täiesti põhimõtteline erinevus,“ sõnas Helme.

Vaata sõnavahetust artikli päises asuvast videost.

Eesti abi Žõtomõrile

Peaminister Kaja Kallas naases hiljuti välisvisiidilt Ukrainasse, kus kohtuti president Volodõmõr Zelenskõiga just Žõtomõris.

Eesti on võtnud lisaks sadade miljonite eurode eest relvaabi andmisele kohustuse aidata sõjas purustusi saanud Žõtomõri piirkonda üles ehitada. Eesti ehitab oblastis asuvasse Ovrutši linna lasteaia ning taastab Malõni linna silla.

Lisaks kinkis välisministeerium koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning transpordiametiga Žõtomõrile 12 liinibussi.

Tallinnas on toimunud kaks Žõtomõri ülesehitusfoorumit, mille kohta on võimalik rohkem lugeda siit.