Urmas Viilma väitis, et ametisse asunud koalitsioon petab ka Reformierakonna valijaid, sest varem on Reformierakond rääkinud kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisest, mitte aga abieluvõrdsust. „Mõnikümmend inimest kuskil tagatoas leppis selles kokku,“ tähendas ta. Signe Riisalo väljendas usku, et seksuaalvähemustele teistega võrdsete õiguste andmine loob sidusama ühiskonna, andes neile seadusliku kaitse.

Viilma uuris, missuguseid kompromisse on riik omalt valmis tegema – viidates sellele, et suurem vastuseis kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisele puudub, küll aga pole vastuvõetav abieluvõrdsus ehk tema sõnastuses sooneutraalne abielu. „Jätame abielu alles ja teeme korda seksuaalvähemuste õigused,“ pakkus ta välja. Sellele ei ole kirikud tema sõnul vastu. Viilma lisas, et ka tema ise ei reageeriks kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisele valulikult, kui abielu mõiste jäetakse alles. Riisalo viitas, et tegelikult on LGBTQ-kogukonnal peale kooseluküsimuste ka palju teisi ootusi, mida riik praegu reguleerima ei asu.

1x
00:00

Viilma pakkus välja, et kui vähemuste õiguste küsimust ei soovita rahvahääletusele panna, siis võiks küsimuse esitada teisiti, et teada saada, kas Reformierakonnal on ikka abieluvõrdsuse kehtestamise mandaat. „Või lepime niimoodi kokku, et jätame abielu üldse seadusest välja,“ pakkus ta. „Olgu meil paarkonnaseadus või kooseluleping, mida sõlmitakse juriidiliselt, abielu aga laulatatakse kirikus. Ka heteroseksuaalsed inimesed, kes kirikusse ei lähe, on seotud paarkonnana.“ Viilma heitis Riisalole ette, et mingit diskussiooni ei ole seni olnud.

Riisalo ütles, et Reformierakonnal oli mandaat moodustada valitsus ning seda Reformierakond koos sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200ga tegi. „Kui on mandaat moodustada valitsus, siis on ka mandaat sõlmida koalitsioonileping, mis kõiki partnereid rahuldab,“ sõnas ta. Kuna lõplikke sätteid pole veel valmis, ei ole tema sõnul ka millegi üle diskuteerida. Perekonnaõigus ja abielu on riigi reguleerida, rõhutas ta. Viilma ettepanekuid ta ei kommenteerinud.

Viilma väitis vastu, et abielu termin jätetakse küll alles, aga muudetakse selle sisu. Tema sõnul muudetakse abielu sooneutraalseks. Viilma vastandas konservatiivseid kristlasi ja LGBTQ-kogukonda vähemustena ning väljendas mõistmatust, miks esimeste huve ei arvestata. Riisalo vastas, et vaimulikul on õigus keelduda abielu sõlmimisest keelduda, kui see pole vastuvõetav. Ta tõi ka ette, et kirikus sõlmitakse praegu vaid kuus protsenti abielusid. Kui palju oleks sooneutraalseid abielusid, küsis Viilma vastu. „Ühele vähemusele antakse eeliseid selle hinnaga, et teine vähemus peab taanduma,“ väitis ta. „Ükski vähemus ei pea taanduma,“ tähendas Riisalo, lisades, et eriti väike vähemus vajab just rohkem riigi kaitset, sest seda suurem on nende diskrimineerimise risk.

Seoses lapsendamisõigusega tuli jutuks ka surrogaatemaduse teema. Praegu on kahel naisel kerge kunstviljastamise abiga last saada, kahel mehel aga võimatu. Urmas Viilma ei oleks vastu sellele, kui näiteks ema sünnitab lapse tütrele, kes ise last ei saa, küll aga on talle vastuvõetamatu surrogaatemaduse rakendamine geipaaride puhul. Minister Riisalo tunnitas, et surrogaatemaduse teemasid riigil praegu reguleerida kavas ei ole ja ka seda debatti ei avata. „Eesti on väheanonüümne väike riik, ka surrogaatema vajab kaitset, rääkimata lastest, see on keeruline teema,“ sõnas ta. Riisalo tunnistas, et ta ise tahaks seda debatti avada.

Viilma tõi lõpuks välja, et minister tema ettepanekutele ei vastanud. Valitsus ei ole nõus kompromisse tegema, järeldas ta. Signe Riisalo ütles, et avalik debatt ei ole see koht, kus kompromisse otsitakse.