Prantsuse konstitutsiooninõukogu - sarnane USA ülemkohtule - lisas uuele seadusele mõne elemendi juurde, ent enim vastumeelsust tekitanud pensioniea tõstmine jäi muutumatuks.
CNNi teatel järgnesid Prantsusmaal president Emmanuel Macroni ettepanekule pensioniiga kahe aasta võrra tõsta massilised protestid ja vägivaldsed kokkupõrked meeleavaldajate ning politsei vahel.
Pensionireformide lõplik heakskiitmine on Macroni jaoks võit, kuid uus seadus on tulnud suure poliitilise hinnaga: presidendi populaarsus on peaaegu rekordiliselt madalal tasemel.
Osana otsusest lükkas konstitutsiooninõukogu tagasi ka opositsiooni esimese taotluse korraldada reformi kohta referendum. Neljapäeval viimasel minutil esitatud teine taotlus referendumi korraldamiseks on endiselt arutlusel.
Macroni valitsuse sõnul on pensionireform hädavajalik, et hoida pensionisüsteemi rahandus lähiaastatel miinusesse langemast.
Macron peaks seaduse jõustama sel nädalavahetusel. Alates septembrist peavad esimesed pensionärid ootama oma riiklikku pensioni senisest kolm kuud kauem. Regulaarsete, järkjärguliste tõusudega jõuab pensioniiga 2030. aastaks 64. eluaastani.
