„Kõik koju, kel ei meeldi.“ Kapo peadirektor jättis juhise riigivaenulikele Eesti elanikele
(251)
Kaitsepolitsei peadirektor pühendas riigivaenulikele Eesti elanikele luuletuse.
„Neile, kellele ei meeldi meie põhiseaduslik kord, meie kultuur ega tavad, jätan edasiseks mõtlemiseks ja juhiseks Hando Runneli luuleread, mis on avaldatud just aastal 1992, mil rahvahääletusel sai vastu võetud põhiseadus, mille järgi me Eestis elame ja mida kaitseme,“ märkis peadirektor Arnold Sinisalu värske aastaraamatu eessõnas.
Kes meie maale tulnud on
ja kellel siin ei meeldi –
me rajad lahkelt lahti on,
las minna, kui ei meeldi.
Kes meie keelt ei kannata,
või meie meel ei meeldi –
mulk lahti on, las lennata
kõik koju, kel ei meeldi.
See maa siin meie kodu on
kas meeldib või ei meeldi
see teistele, ükskõik see on,
sest niikuinii ei meeldi.
Ohud tulevad nii Venemaalt kui islamimaailmast
Oma eessõnas kirjutas Sinisalu, et teabe kogumine ja töötlemine ning julgeolekuteabe edastamine, et teha julgeolekupoliitilisi otsuseid ja tagada põhiseaduslik kord, on julgeolekuasutuste, sh kapo eesmärk ja mõte.
„On vaja aru saada, kas Eesti riigi julgeolekut ja riigikaitset ründavad vaenulike või ebasõbralike võõrriikide eriteenistused ja teised riiklikud asutused või on tegu lihtsalt kodanike aktiivsusega oma ideoloogiliste või ka pragmaatiliste eesmärkide saavutamisel,“ märkis Sinisalu. „Lühidalt öeldes tuleb eristada – kas vaenulik mõjutustegevus või tavaline omakasupüüdlik manipuleerimine.“
Kapo peadirektori sõnul levitatakse rahvusvahelistes sotsiaalvõrgustikes ja meedias laiemalt valet ning püütakse inimesi veenda lõpututes vandenõuteooriates. Seda laadi süüdistused ja etteheited on tihti suunatud ka julgeolekuasutuste vastu. „Vandenõuteooriatega pole mõtet vaielda. Meie teod räägivad valjemini kui sõnad ja tegutseme siis, kui teame fakte. Nii oleme käitunud varem ja käitume ka tulevikus,“ kinnitas ta.
Sinisalu tõdes, et Venemaalt tulenev oht Eesti julgeolekule pole muutunud.
„Venemaa ressurss läheb peamiselt Ukraina ründamisele, aga seda ressurssi neil jätkub. Meie turvalisuse ja julgeoleku ohustamisele jätkub Venemaal aga samuti nii aega kui ka energiat,“ tunnistas ta. „Venemaa mõjutustegevus hõlmab paljusid ühiskonnaelu valdkondi. Tavapärased avalikud propagandarünnakud ja salajane ning varjatud teabega manipuleerimine ja mustamine on olnud Eesti suunal nii igapäevane, et paljudel on tekkinud immuunsus. Me ei märkagi tihti enam vaenulikku propagandat ja kehitame õlgu, et mis seal ikka, ning nendime, et see meid ei sega. Kas see aga on alati nii? Vaenulik tegevus ei pruugi meid tõesti otse rünnata, tagajärjed saabuvad sageli teisel viisil ja kujul.“
„Meil on veel jõustumata kohtulahend Moskva huvides tegutsenud propagandisti, eriteenistustega salajasele koostööle asunud inimese asjus, kelle valedele rajati rahvusvahelisel tasandil süüdistusi, et Eestis rikutakse inimõigusi,“ lisas Sinisalu.
Ta hoiatas, et Eesti riigi majandusliku arenguga on kaasnenud uued ohud, eelkõige seoses islamistliku terrorismiga.
„Eestis on mitmekordistunud riskiriikidest pärit inimeste arv. Kuue aastaga on nende inimeste arv suisa neljakordistunud. Reaktsioonina islamistlikule terrorismile on Euroopa Liidu riikides sagenenud paremäärmuslaste terroriaktid. Nii üks kui ka teine suundumus paneb muret tundma,“ nentis Sinisalu.
„Et ennetada terrorismi Eestis, peame arvestama võimalike arengutega, mida oleme näinud teistes Euroopa riikides. Räägime ajast 10–15 aasta pärast. Tegutsema peame riigina juba täna. Eelkõige pean silmas moslemiriikidest pärit inimeste lõimumist ning teise ja tulevikus kolmanda põlvkonna sulandumist meie komberuumi kõige laiemas tähenduses.“
„Mida paremini lõimumisega kõigis valdkondades läheb, seda turvalisem on Eesti inimestel,“ selgitas Sinisalu. „Paistab aga, et kohati läheme muutustega lihtsalt kaasa kui kaasreisijad või teisiti väljendades – pigem istume lootsikus ja jõgi kannab meid allavoolu. Peaksime ise tegema otsuseid ka siis, kui need on ebameeldivad.“
