Nädalavahetusel allkirjastatud koalitsioonileping sisaldab punkti, et loodav valitsus kavatseb muuta kaitseväe juhataja nõuande järgi ajateenistuse pikkust. „Teatud võimete arendustega seotud ajateenistus võib pikeneda kahele aastale,“ seisab dokumendis.

Kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond) ütles Delfile, et lähiaastail Eestisse saabuvatele uutele relvadele tuleb luua alaline valmisolek ehk inimesed, kes on iga hetk valmis neid käiku laskma.

„Jumal hoia, et neid ei peaks kasutama – aga kui tekib vajadus neid kasutada, siis et meil oleks olemas püsiv valmisolek. Nii nagu meil on Scoutspataljon, kus on püsiv valmidus,“ rääkis Pevkur. „Seda on võimalik kahtepidi üles ehitada – tegevteenijate või ajateenijate pinnalt.“

Täpsemalt käib jutt muu hulgas lähiaastatel siia saabuvatest mitmikraketiheitjatest HIMARS ning varitsevast õhuründemoonast (loitering munition – ingl). Pevkuri sõnul jõuavad uued sõjalised võimed siia 2024. ja 2025. aastal.

Pevkur rõhutas, et ajateenistuse pikendamise plaaniga läheb aega – kasvõi juba sellepärast, et see nõuab laiemat debatti ja seaduse muutmist, aga ka võimete Eestisse jõudmist.

Ka sellised küsimused, kuidas kompenseeritakse ajateenijaile kaks korda pikem teenistusaeg, arutatakse Pevkuri sõnul veel kaitseväe juhataja Martin Heremiga läbi. Aga kompensatsioon kahtlemata tuleb.

„Eeldame seda, et see peaks olema vabatahtlikkuse alusel, ja eeldame, et loomulikult pikendatud ajateenistus peab olema inimestele kompenseeritud,“ ütles Pevkur.