Kallas ütles, et tal on raske tunne. „Selles koalitsioonilepingus on palju ebapopulaarseid otsuseid, aga need on otsused, mida pole mitte kuhugi lükata. Keegi peab selle vastutuse ja selle löögi enda peale võtma ja seda me teeme,“ sõnas ta ja lisas, et leppes on kirjas palju riigi jaoks olulisi reforme, nagu näiteks haridus- ja rohereform. „Usun, et nelja aasta pärast on Eesti parematel alustel ja see vundament on tugevam, selleks et vastu pidada ka järgmised põlved,“ ütles ta.

Miks ei räägitud maksuküsimustest juba valimiskampaania ajal? „Me rääkisime sellest, et riigi rahandus peab saama paremasse seisu, ja see tähendab kahte asja: kärpeid või maksubaasi suurendamist. See on küsimus, mis väga populaarne loomulikult ei ole ja sellega südameid ei võida, seetõttu rääkisid sellest kõik läbi lillede. Meil on põhiseaduses ka kirjas, et maksuküsimusi ei saa panna rahvahääletusele, selle põhjus on, et mitte kunagi ei saaks sellele toetust inimeste käest,“ põhjendas Kallas.

Kallas ütles, et juba 2019. aastal teadis tollane valitsuskoalitsioon, et rahanduse seis pole kõige parem. „Ka meil oleks võimalik lihtsalt öelda, et pole meie mure ja lükkame kuskile tulevikku, aga seda pole lihtsalt võimalik teha. Usun, et järgmine kord on ehk valijaid ka nõudlikumad selles küsimuses, et igaüks, kes tuleb väga kallite lubadustega, peab vastama ka küsimusele, kust see raha tuleb, et oleks tervikpilt olemas,“ rääkis ta.

Kas maksutõusudest oleks võinud ikkagi selgesõnalisemalt rääkida? Kallas ütles, et tol hetkel ei teadnud keegi, milliseid makse peab tõstma või kui palju. „Mõistan inimeste kriitikat ja pahameelt, see on täiesti arusaadav, aga ma alati küsin inimestelt selle kohta, et mis on alternatiiv. Kas me siis ei tõsta riigikaitsekulutusi olukorras, kus naaber pole kuidagi käitumas vähem agressiivsemalt või meie suhtes oma mõtteid muutnud, või mis see lahendus on? Laenud on väga kallid ja kulutused sellele väga suured,“ sõnas ta.

Vaata videost, mida räägib Kallas maksutõusudest ning suurperetoetuste kärpimisest!