Raidla ütles, et pigem on selliste küsimuste rahvaga läbiarutamine põhiseadusega kooskõlas ja selle mõte. „Rahvahääletuse lubamatuse ja rahva arutelu lubatavuse vahel puudub igasugune seos. Kui täpsemaks minna, siis põhiseadus ei keela maksuküsimusi arutada rahvaga, ükskõik kas pärast valimisi või enne,“ sõnas Raidla. Ta lisas, et kuigi maksuküsimusi ei saa rahvahääletusele panna, siis see ei tähenda, et neid ei võiks ega peaks avalikkusega arutama.

Tõepoolest, põhiseaduse 106. paragrahvis on kirjas, et „rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi“.