Loovutatud elund on kingitud elu
Täna on Eestis üle 70 inimese, kes ootavad uut elundit, sooviga jätkata oma elu. Neile inimestele annavad lootust elundidoonorlus ja inimesed, kes on valmis loovutama midagi, mida nad ise enam ei vaja. Sel korral räägimegi Tervisekassa taskuhäälingus elundidoonorlusest ja selle kriitilisest tähtsusest ühiskonnas läbi kahe inimese loo, kes on saanud endale uue südame.
Eestis siiratakse neeru, maksa, kopsu ja pankreast ning kudedest silma sarvkesti, veresooni, luukude ja nahka. Südamesiirdamiste omapäraks on asjaolu, et kõik siirdamised tehakse Helsingi Ülikooli haiglas koostöös Soome arstidega. Esimene süda siirdati 2015. aastal ning 2022. aasta lõpuks oli toimunud 15 siirdamist.
Elundi saamise tõenäosus on väga individuaalne ning konkreetse doonororgani ja retsipiendi kokku sobitamine on peen rätsepatöö. Ühiskonnana saame sellesse panustada palju ja seetõttu on oluline rääkida organdoonorlusest ning ületada teemaga seonduvaid hirme ja tabusid. Kokkuvõttes on elundisiirdamine pikk ja keerukas protsess, millesse on haaratud hulk inimesi ning millele eelneb sageli aastaid kestev haigusperiood, mille vältel on patsiendiga juba põhjalikult tegeletud.
Saatekülalised Kristin Sims ja Anly Jakobson jagavad oma läbielamisi, emotsioone ja väljakutseid, mis on seotud südamesiirdamisega ning annavad nõu ja julgust nendele, kellel on see teekond veel ees. Saates heidame valgust ka sellele, kuidas toetada ja tunnustada inimesi, kelle lähedasele on siirdatud elund.
Mis viib selleni, et inimene vajab uut elundit? Kuidas teotada neid inimesi, kes vajavad siirdamise järgselt tuge? Mida saavad ära teha pereliikmed, mida ühiskond? Kuula saadet ning saa teada.
Vestlust juhib Tervisekassa avalike suhete spetsialist Sander Rajamäe.