Pevkur rääkis Delfile, et plaanis on muuta seadust, et oleks võimalik riigikaitselist erandit kasutada ka harjutusalade loomiseks. „ Me teeme nii nagu me lubasime, et teeme spetsiaalse kompensatsioonipaketi, mis võtab arvesse nii müra kui ka lähedal asuvaid asulaid, siis tekib ka selline püsikompensatsioon, mis võtab arvesse omavalitsuste territooriumid, mis on selle harjutusalaga hõlmatud ning sellest tulenevalt tekib ka siis iga-aastane püsikompensatsioon,“ rääkis ta ja lisas, et see ei puuduta ainult Nursipalu harjutusalasid, vaid kõiki Eestis olevaid.

Koalitsioonileppes on kirjas, et Nursipalu harjutusalasid plaanitakse arendada välja kiiremas korras. Mida see täpsemalt tähendab? „Meie ettepanek on seadust muuta, et oleks võimalik kasutada riigikaitselist erandit, et mitte lähtuda tavapärasest planeerimisloogikast, sellepärast, et meil ei ole kuidagi võimalik kehtivas julgeolekuolukorras oodata viis, kuus, seitse, võib-olla isegi kaheksa aastat selleks, et harjutusala meil olemas oleks,“ rääkis Pevkur.

„Kompensatsioonimeetmetena maksame vajalike maade soetamisel inimestele õiglase hüvitise taasteväärtuse näol,“ seisab leppes. Pevkuri sõnul tähendabki see lihtsalt öeldes seda, et kui riigil on vajadus inimeselt näiteks maa välja osta, mis jääb harjutusala alla, siis selle maa ja eluhoone hüvitamise kompenseerimisel lähtutakse sellest kui palju inimesel oleks raha vaja, et ta saaks omale sarnase elamise kas siis ehitada või soetada. „Veel lihtsamalt öeldes võib-olla selline tavaloogikast lähtuvalt kui on kindlustusjuhtum, et siis palju on kindlustusväärtus.“

Kuupäeva paigas ei ole

Pevkuri sõnul ei saa öelda, millal kopp maasse lüüakse, sest Nursipalu harjutusväljak on praegu juba olemas ning teatud töid seal praegu tehakse. „Küsimus on selles, et millal harjutusala laiendatud saab ja need tegevused lähevad edasi, mis on saanud juba alustatud. Elik inimestega peetakse läbirääkimisi, me oleme saanud esimesed hindamised, inimestele pakutakse hindamisakt või näidatakse hindamisakti ja siis sellest tulenevalt on võimalik minna maade soetusega edasi. Ja siis edasi, kui parlament seda heaks kiidab, siis planeerimismenetlus saab jätkuda siis kui on parlament vastavad seadused ära muutnud,“ ütles ta.

Kui kiire harjutusalade laiendamisega on? Kaitseministri sõnul on juba praegu harjutusala vaja. „Me teeme kõiki toiminguid nii kiiresti kui võimalik. Aga kui palju see täpselt aega võtab, et loomulikult maade soetused võtavad ka aega, et eks iga päev, kuu ja nädal on kulla hinnaga selles kontekstis,“ rääkis ta.

„Eks me pingutame selle nimel, et esimesel võimalusel meil need harjutusalad olemas oleksid, seda on meie kõigi kaitsmiseks vaja, et keegi ei soovi kuidagi inimestele ju midagi ebameeldivat, vaid meie ülesanne on kõik üheskoos Eesti riiki kaitsta,“ sõnas ta. „Tuleb arvestada, et kui näiteks parlament seaduse muudab ja Vabariigi Valitsus vastava otsuse teeb harjutusala rajada, siis on võimalik seda otsust ka vaidlustada. Eesti on õigusriik, et eks need protsessid võtavad kõik oma aja.“