Oma esimest noortepidu mäletad ja fotod on alles? Laulu- ja tantsupidu ootab su meenutusi!

Eesti Rahva Muuseum koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega asub koguma ja talletama lugusid ning fotosid noorte laulu- ja tantsupidudel osalenutelt. Kuni 1. maini oodatakse meenutusi nii lauljatelt kui ka tantsijatelt, aga ka pealvaatajatelt.

Esimene noorte laulu- ja tantsupidu toimus 1962. aastal dirigent Heino Kaljuste ja rahvatantsujuht Alfred Raadiku algatusel, seejärel on noortepeod väga erinevates oludes toimunud juba 12 korda. Oodatud on kõik mälestused, mis inimestele noortepidudest või nendeks valmistumisest mällu on sööbinud. Huvi pakuvad erinevatest aegadest lood olmest, näiteks ööbimiskohtadest, toitlustusest, samuti rongkäigust, peomeeleolust, esinemisriietest, ilmaoludest jne.

Mälestuskillud ei pea sugugi olema vaid ajaloosügavustest, lugu võib pärineda ka paarist viimasest noortepeost 2011. või 2017. aastal. Eks ole meenutada ju paljut, kasvõi isetekkelist tantsupidu Vabaduse väljakul!

Saabunud lugudest annavad Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2023. aasta XIII noortepeo ajaks välja mälestuste kogumiku „Noorte laulu- ja tantsupidu 60 – MINU LUGU“.

Lugusid ja fotosid võib saata kas laulupeo lehelt või e-postiga: [e-mail]

Mõned toredad mälestuskillud, mis on ERMile juba saadetud:

Liis: pidu, mis jäi pidamata

See oli 1987. aastal. Toimumas oli suvel noorte laulupidu ja mina nii 10-aastane.
Valiti meid kooli lastekooriga laulma laulupeole. Põnev! Viimasel või eelviimasel õhtul selgus, et kõigil vaja kanda punaste lintidega peapärga, mille siis kõik pidid ise papist ja atlasriidest valmistama. Ja peale läikivad metallhelmed kleepima.
Ema siis viimase öö muudkui valmistas ja kleepis (kummiliimiga jäid helmed ka hästi peale).
Aga memmekas nagu ma olin, Tallinn tundus kauge ja võõras, mitu päeva kodust eemal. Kõik see pani mu kõhu niimoodi valutama, et järgmisel päeval ma laulupeole koos teistega ei sõitnudki. Ärevus, mis muud.
Aga valminud peapärga kandsin terve suve. Kodus muidugi.

Maire: esinemine kaameratele

/.../ Ühel proovipäeval ütles tantsuõpeteja Leida Männigo, et mõned lapsed peavad täna proovist puuduma, sest tehakse ringvaadet „Nõukogude Eesti“. Filmimisele saadeti ka mind (olin ju tantsuõpetaja lemmik). Filmimine toimus teaduste akadeemia vanas majas (otse teater Estonia vastas). Me olime ühes neljanda korruse kontoritoas. Mina ja Reet pidime istuma aknalaual ja püüdma õuest õhupalle. Üks mees oli seal all ja püüdis nööri otsas olevaid õhupalle meieni saata. Ikka kippusid õhupallid majast kaugemale minema ja meil oli suuri raskusi nende kätte saamisega. Ma ei mäleta, kas keegi meid turvamiseks jalgadest hoidis, aga mina kartsin küll turnida seal IV korruse akna peal. /.../

Erja: äpardused, äpardused...

Oli aasta 1987. Minu esimene pidu koori ees dirigendina. Olin uhke ja õnnelik ja ootasin seda pidu väga-väga. Kujutasin juba ette, kuidas astun säravana oma kolme koori ees, kohtun õhtuti armsate kursusekaaslastega ja naudin suvise Tallinna ilu.

Ja saabuski peole sõit. Eelmisel õhtul tulid sõbrad mind ära saatma ja läks väikeseks peoks. Mingil ajal teatasin, et pakin nüüd asjad. Ja pakkisingi. Ei olin pidu väga oodanud, siis olid mul kõik vajaminevad asjad ühele kapiriiulile koondatud. Nii et, käsi alla, kõik kotti ja valmis! Ja siis kingad, magamisvarustus ja pesuasjad, rahvariided rippusid juba esikus kotis. Järgmisel hommikul astusin laulupeorongi ja sõit läks lahti. Mäletan, mul olid seljas uhked ad(B)idas dressid – Tartu kirbukalt hingehinna eest saadud! Need olid palavas rongis Tallinna jõudes läbimärjaks higistatud. Ja siis ööbimiskohta ja ruttu asjad maha ja särav suvekleit selga, ja linna! Avasin riietekoti. Lina, veel üks lina, hunnik padjapüüre, tekikott…. Olin tühjendanud vale riiuli. Oh õudust!

Segakoori poisid ei jõudnud ära itsitada, soovitasid – lõika tekikotile auk sisse, tõmba rahvariidevöö ümber, saad kena rahvusliku hõlsti! Ei olnud ju mobiili, et helistada, et lasta endale riided järele saata ja minu toakese ainus võti oli mu taskus. Raha oli ka täpselt nii palju kui enne palgapäeva oli jäänud – kui mäletan, siis 18 rubla. Ega midagi – ohates kiskusin oma higised dressid jälle selga ja sammud Tallinna kaubamajja. Seal valitses tühjus – veidike viisakama kleidi jaoks raha ei jätkunud, ainuke, mis rahaliselt sündis, oli sinine krähmuline hõlmikittel. See siis saigi ostetud ja laulupeo proovide ajal varjusin laulupeo pargis või kusagil eraldi. Kartsin niiväga kellegagi kokku saada ja kuulda, et mis sinuga seal Võrus ometi juhtunud on? No kui väga kardad, siis ikka juhtub. Nii mitu küsiski, et mis sinuga juhtunud on, oled järsku jooma hakanud või. Kui loo ära rääkisin, sai muidugi nalja palju.

Aga laulupeopäeval muutus kõik. Sain selga oma uhiuued rahvariided ja nagu unistasin, nii ka läks – särasin oma kooride ees ja tundsin laulupeost rõõmu ja lausa otsisin, kellega suhelda. Lõpp hea, kõik hea! Aga sinine kittel ei unune iial.

Järgmine, XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.