Senkel ütles Delfile, et otsustas tõepoolest vahistamismääruse vaidlustada, kuid tal pole praegu võimalik selle sisu jagada ilma prokuratuuri loata. „Kaitsjal on väga piiratud võimalused selle kommenteerimiseks, selle õigus on ainult prokuratuuril,“ sõnas ta.

Prokuratuuri nõunik Lisanna Männilaan sõnas, et vahistamismäärusele on võimalik esitada määruskaebust ning käesoleval juhul on kaitsja sellist õigust kasutanud.

„Kahtlustuse täpsemat sisu prokuratuur praegu avalikkusega ei jaga, etteheidetava teo kvalifikatsioon muutunud ei ole,“ ütles Männilaan.

Kaitsepolitsei pidas 10. märtsil pidas kinni kolm meest, keda kahtlustatakse Eesti vabariigi vastase suhte loomises. Riigiprokuratuur taotles järgmisel päeval Harju maakohtult kolme mehe vahistamist – lisaks Petersonile vahistati kaks endise Öise Vahtkonna liiget Andrei Andronovi ja Dmitri Rootsi.

2023. aasta riigikogu valimistel kandideeris Aivo Peterson Vasakpartei nimekirjas ning kogus Ida-Virumaal üllatuslikult suure hulga hääli – 3968. Sellega kindlustas ta erakonnale järgmiseks neljaks aastaks riigieelarvest makstava toetuse.

Valimiste eel külastas Peterson Venemaa okupeeritud alasid ja teenis sellega Eestis tugeva pahameele. Intervjuus Eesti Ekspressile ütles Peterson, et peab end patrioodiks ja rahu eest kõnelejaks. Rahvadiplomaadiks. Just see olevat põhjus, miks ta okupeeritud aladelt videosid postitab. Ta möönis, et „ilmselt“ toimus reis Vene eriteenistuse heakskiidul.

Eesti Vabariigi vastase suhte loomises ja pidamises süüdi mõistetud isikuid võib oodata reaalne vangistus. Karistusseadustiku paragrahv 2351 lõige 1 lubab määrata kuni kuus aastat. „Suhte loomise või pidamise eest välisriigiga, välisriigi organisatsiooniga või välisriigi ülesandel tegutseva isikuga eesmärgil panna toime käesoleva seadustiku §-s 231, 232, 233, 234, 2342 või 235 sätestatud kuritegu – karistatakse kuni kuueaastase vangistusega,“ sedastab õigusakt.