„Tagasiside tarbijatelt on hetkel pigem olematu: see on täpselt see, mida oleme soovinud – et tarbija ei tunneks seda katsetust,“ sõnas Ruubel.

Enne katsetust oli laual oletus, justkui võiks joogivesi muudatuste tõttu muutuda häguseks või olla kloorisema maitsega kui muidu. Ruubel märkis, et oletused pole täna veel kinnitust leidnud – joogiveeproovide üldised näitajad (lõhn, välimus) on tavapärased.

Kuidas on lugu aga elavorganismidega, mille üle enne katsetust avalikkuses palju muret on tuntud?

Täna on veel vara öelda, sõnas Ruubel.

„Selle hindamiseks peame analüüsid ära ootama,“ ütles ta. „Tingimused on igasuguse elu tekkimiseks väga ebasoodsad. Meil on kavandatud järelseireprogramm, mis läheb töösse pärast katsetust. Plaanime võtta järgmiste nädalate ja kuude jooksul tihedama proovivõtukavaga proove üle Nõmme, veendumaks, et kõik on nii, nagu olema peab.“

Katsetus julgeoleku tagamiseks

Tallinna Vesi viis täna, 28. märtsil Nõmme linnaosa veevarustuse (mis toimib enamasti põhjavee toel) 12 tunniks üle Ülemiste veepuhastusjaama joogiveele, mida kasutab igapäevase joogiveena ka kogu ülejäänud Tallinna ja suur osa Harjumaa elanikest.

Katsetuse eesmärgiks on kaardistada Nõmme elanike veevarustuse tagamise võimalused juhuks, kui linnaosa tabab ulatuslik elektrikatkestus ning puurkaevpumplad ei saa enam inimesi ning ettevõtteid veega varustada.

Tegemist on ühekordse katsetusega ja Tallinna Veel ei ole plaani siduda Nõmme linnaosa veevarustus püsivalt Ülemiste järve veevõrku.

„Elutähtsa teenuse osutajana peab AS-il Tallinna Vesi olema vastavalt hädaolukorra seadusele toimepidevuse plaan olukorraks, kui midagi juhtub põhjaveega või pinnaveest toodetud joogiveega. Teeme selleks erinevaid kriisiplaane ja teste. Nõmmel toimuva katsetuse käigus proovitakse läbi erinevad stsenaariumid osalise või täieliku elektrikatkestuse puhuks. Kriisiolukorraks saame olla valmis ainult läbi praktilise õppuse,“ ütles Ivar Ruubel.