Prantsusmaa ja sealne kultuur on Jaanikat huvitanud juba keskkoolist saati ning ülikooli astudes oli ta kindel, et tahab sinna mõneks ajaks ka vahetusõpilaseks minna. Kuigi ta oli koolis mitu aastat prantsuse keelt õppinud, siis ei tundnud ta end rääkimise osas just liiga kindlalt ning kartis teha vigu.

Keelepraktika oligi üks tema peamisi eesmärke, kui ta Erasmuse programmiga kuueks kuuks Pariisi suundus. Seal põrkas ta kohe kokku ka väga praktilise probleemiga – tal ei olnud elukohta. Nimelt pakuvad Pariisi ülikoolid ühiselamutes kohti ainult suurriikide vahetusõpilastele. Väikesest Eestist tulnu pidi aga ise endale peavarju otsima.

See ei kujunenudki aga suureks mureks. Juba kahe nädalaga leidis ta läbi Craigslisti toa korteris, mida ta jagas Saksamaalt pärit kunstniku ja ameeriklannast lapsehoidjaga, kellega koos ta vahel ka vaba aega veetis.

„Pariis oli esimene koht, kus ma sain olla anonüümne,“ rääkis Jaanika Lillemaa. „Suurlinna võlu on see, et seal on väga palju inimesi, aga sa ei pea kellegagi läbi käima. See andis mulle võimaluse lõpuks aru saada, kes ma ise olla tahan. See oli vabadus luua iseennast.“

Ent isikliku arengu kõrval rõhutab Jaanika Lillemaa Erasmus+ programmil mõju ka laiemas pildis. „Õpiränne on nüüdseks igapäevane osa meie haridussüsteemist,“ ütles ta. „Meil on nüüd Erasmuse põlvkonnad, kes on kogenud maailma teise nurga alt, kui nende vanemad. Nad toovad siia värskeid mõtteid ja võtavad üle ametikohti. Erasmusel on oluline roll väikese riigi suureks kasvamisel.“

Seekordsest taskuhäälingu osast saab muu hulgas veel kuulda, kuidas on Jaanika Lillemaa Prantsumaa semester kujundanud tema karjäärivalikuid, mil moel erineb kontserdipublik Eesti ja Saksamaal, kas mõni ERSO muusik on kunagi oma pilli ära kaotanud ning millist nõu ta tulevastele õpiränduritele annaks.

Saatejuht Sabina Sägi (vasakul) ja Jaanika Lillemaa

Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri tegemistega saad end kursis hoida meie veebilehel eeagentuur.ee, Facebooki lehel või Instagramis @erasmuselood.