Võrklaev ütles, et otsus tuli sellest, et ühiskond ootab nimede varasemat avalikustamist ning eesmärk on saada kandidaatidega rohkem tuttavaks ja kaasata ühiskonda valimistesse rohkem. Samuti on tema sõnul praegune tähtaeg liiga minimaalne. „President on kogu Eesti president, mitte ainult poliitikute president. See on see mõte, et anda võimalus ja teistpidi kohustus presidendikandidaatide varem üles seadmiseks. See tähendab, et poliitikud peavad olema kokku leppinud selles, keda esitada ja teistpidi tagada avalik debatt, et saaks nende inimestega tuttavamaks ja sel teemal sisulist arutelu,“ sõnas ta.

Ta rääkis, et selles kokku ei lepitud, kui palju varem peab nüüd kandidaate üles seadma ning siinkohal tulebki leida ühisosa kõikide erakondadega koos, mis pole varem õnnestunud. „Koalitsioonis leppisime kokku ka selle, et algatame selle teema. Üks asi on see varasem esitamine – kas seal on veel kohti, kus kokkuleppele saada, seda me soovimegi arutada parlamendierakondade üleselt,“ sõnas Võrklaev.

Tema sõnul ei saa sellise teema puhul öelda ainult koalitsioon, kuidas tuleks korraldust muuta ning sellepärast tuleb kaasata kõik erakoonnad. „Loodame, et avame selle arutelu riigikogus ja siis proovime leida erakondade vahel ühisosa. See, milles ühisosa on, seda me teeme, ja see, milles ühisosa pole, seda me ilmselt teha ei saa,“ ütles Võrklaev.

Võrklaev lisas, et seoses presidendivalimiste muutmisega arutati veel erinevaid küsimusi, kuid nendes jäid erakonnad eriarvamusele. „Kõigi ühine arusaam on see, et president tuleks ära valida riigikogus ning kuidas siis luua see olukord, et president saaks riigikogus valitud ja vältida selliseid olukordi, kus meil justkui on kandidaadid ning siis järsku tekivad kandidaadid kuskilt mujalt,“ ütles ta.

Tema sõnul olid erakonnad üksmeelel selles, et president võiks saada riigikogus ära valitud, kuid erimeelsused olid korralduses, et kuidas see eesmärk saavutada.