Otsus langetati, võttes arvesse ÜRO hartat 1945. aasta 26. juunist, Nürnbergi tribunali põhikirja ja otsuseid, genotsiidikuritegude ennetamise ja nende eest karistamise konventsiooni 1948. aasta 9. detsembrist ning sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude aegumatuse konventsiooni 1968. aasta 26. novembrist, vahendab Interfax.

„Viimastel aastatel Peterburi, Krimmi vabariigi, Krasnodari ja Stavropoli krai ning Brjanski, Leningradi, Novgorodi, Orjoli, Pihkva ja Rostovi oblasti kohtute langetatud otsused kvalifitseerivad hitlerlaste ja nende käsilaste teod ühemõtteliselt endast Nõukogude Liidu elanikkonda kujutanud rahvuslike, etniliste ja rassiliste gruppide genotsiidiks,“ öeldakse dokumendis.

Need kohtuotsused on avalduse järgi Nürnbergi tribunali ja järgnenud natsikurjategijate ja nende käsilaste üle peetud kohtuprotsesside otsuste loogiliseks jätkuks.

Riigiduuma spiiker Vjatšeslav Volodin ütles, et Saksa okupatsiooni okupatsiooni ohvriks langes üle 13 miljoni Nõukogude tsiviilisiku ja üks selline kuritegu pandi toime 80 aastat tagasi, 1943. aasta 22. märtsil Valgevenes Hatõnis.

„Karistajad ajasid küla elanikud, täiskasvanud ja lapsed, küüni, valasid üle bensiiniga ja panid põlema. Need, kes püüdsid välja saada, lasti maha. Mitte ükski riik ei toonud Teise maailmasõja aastatel selliseid ohvreid, mis langesid osaks nõukogude rahvale. Ja täna püüavad USA ja Euroopa riigid panna maailma unustama, millist hinda me võidu eest fašismi üle maksime,“ lausus Volodin.

Jaga
Kommentaarid