Eesti kaitseminister Pevkuri sõnul on Eesti algatuse eesmärk anda Ukrainale hädavajalikku sõjalist abi nii kiirelt kui võimalik. „Eelkõige on Ukrainal vaja praegu laskemoona ja saime täna selgelt kirja eesmärgi – saata vähemalt 1 miljon 155 mm kaliibrilist mürsku Ukrainale järgmise 12 kuu jooksul,“ selgitas Pevkur.

Saksa välisminister Annalena Baerbock selgitas varem, et Euroopa riigid ei hakka koordineerima mitte ainult laskemoona tarneid, vaid ka selle tootmist. Politico kirjutas eile allikatele viidates, et praegu suudavad Euroopa Liidu riigid toota hinnanguliselt vaid 300 000 mürsku aastas. Seetõttu saab Euroopa kaitsetööstusele saata nüüd üheselt mõistetava sõnumi: raha on olemas, järgmiseks on vaja leida võimalused tootmise suurendamiseks.

„Venemaa laseb päevas õhku sellise koguse moona, mida Euroopa suudab toota kuu ajaga. Laskemoona varude suurendamine on kriitilise tähtsusega lünk, mis tuleb täita nii Ukraina abistamise kui ka meie kõigi ühise julgeoleku pärast,“ selgitas Pevkur märtsi alguses Stockholmis toimunud EL-i kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel.

Esmaspäeval saavutatud kokkulepe läheb kinnitamiseks 23.-24. märtsil peetavale Euroopa Ülemkogule. Ent lisaks poliitilisel tasandil saavutatud leppele on edasi vaja kindlustada, et ühishanke teostamiseks valitav mehhanism on võimeline kokkuleppe eesmärgid ellu viima. „Tänane kokkulepe on alles algus. Et see lõpule viia, on vaja järjepidavust ja sihikindlust, tihedamat koordinatsiooni ja muidugi lisarahastust. Toetame selleks Euroopa Rahurahastusse täiendavat sissemakset liikmesriikidelt 3,5 miljardi euro ulatuses,“ lisas kaitseminister.

Kokkulepet rahastatakse Euroopa Rahurahastu kaudu. Selle esialgne suurus oli ligi 8 miljardit eurot, kuid 2022. detsembris suunasid Euroopa Liidu liikmesriigid Euroopa Rahurahastusse täiendavalt 2 miljardit eurot. Lisaks lepiti detsembris kokku, et rahastu eelarvet suurendatakse maksimaalselt 5,5 miljardi euro võrra kuni 2027. aastani.

Jaga
Kommentaarid