Venemaa riikliku uudisteagentuuri RIA Novosti teatel lendas Putin Mariupolisse helikopteriga ja tiirutas seal ringi autoga. Trotslikuna näivast üllatusvisiidist Mariupolisse teatati pelgalt päevi pärast seda, kui Rahvusvaheline Kriminaalkohus andis välja Putini vahistamismääruse, vahendab CNN.

Võimude väitel rääkis Putin linnaelanikega ja kutsuti ka ühe elaniku koju. Ta külastas Mariupoli rannajoont, jahtklubi, teatrihoonet ja teisi „meeldejäävaid paiku“. Venemaa asepeaminister Marat Khusnullin oli samuti kohal ning rääkis Putinile üksikasjalikult linnas käimasolevatest ehitus- ja restaureerimistöödest, märkis RIA Novosti.

Vene propagandakanalite eetris näidati hommikul ka videot, kuidas Putin ööpimeduses väidetavalt Mariupolis helikopteriga maandub ning seejärel ise autorooli istub, et koos asepeaministriga mööda linna tiirutada. Ühtlasi näidati diktaatori kohtumist väidetavate kohalikega, kes ütlesid Putinile, et palvetavad ta eest. Viimased tänasid sõjakurjategijat linna ülesehitamise eest ning tutvustasid talle oma väidetavalt vastvalminud kodu.

Alles eile teatas Kremli propagandatoru, et Putin väisas Krimmi. Millal visiidid tegelikult aset leidsid, ei ole teada.

Visiiti Mariupolisse peetakse ukrainlaste poolt tõenäoliselt eriti provokatiivseks, kuna Mariupol oli pikka aega Ukraina vastupanu sümbol, olles olnud tunnistajaks ühele kõige intensiivsemale lahingule pärast Venemaa sissetungi algust.

Aasovi mere ääres asuv sadamalinn pommitati Vene vägede poolt sisuliselt maatasa enne, kui okupeeriti 2022. aasta mais.

Rahvusvaheline kriminaalkohus nõuab Putini vahistamist

Greete Lehepuu

Rahvusvaheline kriminaalkohus tegi reedel ajaloolise otsuse. Haagis toimetav kohus andis välja kaks vahistamismäärust: üks Venemaa president Vladimir Vladimirovitš Putinile ja teine Kremli lasteõiguste volinikule Maria Aleksejevna Lvova-Belovale.

Kohus süüdistab nii Putinit kui ka Lvova-Belovat selles, et Ukraina okupeeritud aladelt on ebaseaduslikult küüditatud, ümber paigutatud Ukraina rahvast, ennekõike Ukraina lapsi. Kohus märgib, et neile esitatud avalduse põhjal on „põhjendatud alus“ uskumaks, et mõlemad kahtlusalused kannavad nende sõjakuritegude toimumises vastutust.

Kohtu pressiteates seisis ka, et kaaluti võimalust hoida vahistamisotsused avalikkuse eest varjul selleks, et kaitsta ohvreid ja tunnistajaid ning mitte väärata uurimist. Otsustati aga avalikustamise kasuks, sest „teod, millele viidatud, toimuvad väidetavalt siiani“. Avalik tähelepanu võiks kohtu arvates aidata ennetada uusi kuritegusid.

Ukraina esindajad tegid kohtule avalduse 22. veebruaril 2023. Need dokumendid olid ka eelkirjeldatud vahistamisotsuse aluseks.

Vene välisministeerium kommenteeris kohtu otsust, öeldes, et see pole nende jaoks siduv, kuna Vene riik pole selles kohtus osaline. Venemaa taandus rahvusvahelisest kriminaalkohtust 2016. aastal.

Jaga
Kommentaarid