Vaktsiinist keeldumise tõttu reservi arvatud kaitseväelane võitis ka teises kohtuastmes

Tallinna ringkonnakohus jättis eilse otsusega halduskohtu augustis tehtud otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis otsuse põhjendusi.

Kaitseväe juhataja asetäitja käskkirjaga vabastati kaebaja kaitseliidu tegevteenistusest seoses tegevteenistusse võtmise nõuetele mittevastavusega ning ta arvati reservi. Nõuetele mittevastavus tulenes vaktsineerimiskohustuse mittetäitmisest.

Tallinna halduskohus tunnistas augustis kaitseliidu ülema ja kaitseväe juhataja käskkirjad õigusvastasteks. Halduskohus mõistis kaitseliidult ja kaitseväelt solidaarselt kaebaja kasuks välja hüvitise 12 kuu keskmise palga ulatuses. Samuti mõistis kohus neilt solidaarselt kaebaja kasuks välja viimase menetluskulud 3974,40 eurot.

Muus osas jäi kaebus rahuldamata, näiteks seegi, et kaebaja taotles suuremat hüvitist.

Ringkonnakohus selgitas, et nõue, mille täitmata jätmise tõttu isik vabastatakse kaitseliidu rahuaja ametikohalt või tegevteenistusest, peab tulenema seadusest või olema kehtestatud seaduse alusel määrusega. Kuna antud juhul kehtestati tegevväelase vaktsineerimiskohustus kaitseväe juhataja ja kaitseliidu ülema käskkirjadega, ei tulenenud vastav tervisenõue seadusest ega olnud kehtestatud määrusega seaduse alusel, mistõttu oli teenistusest vabastamine õigusvastane.

„Vaktsineerimiskohustuse kehtestamine ei ole ka teenistuskohustuse täitmiseks antav käsk kaitseväe korralduse seaduse tähenduses, nagu arvasid vastustajad, vaid see on täiendav tervisenõue isikule teenistussuhte jätkamiseks,“ selgitas kohus.

Teisisõnu ‒ kaitseväe juhataja ja kaitseliidu ülema käskkirjadest tuleneva nõude järgimata jätmine ei saanud kaasa tuua kaebaja teenistusest vabastamist. Teenistusest vabastamise alus (antud juhul vaktsineerimiskohustus) peab tulenema seadusest või seaduse alusel määrusest, mitte käskkirjast. Seepärast puudus kohtul vajadus anda ka hinnangut vaktsineerimiskohustuse kehtestamise õigusliku aluse ja proportsionaalsuse küsimustele.

Seadus näeb ette, et kaebajal oli õigus nõuda hüvitist ametniku 12 kuu keskmise palga ulatuses. Seega mõistsid kohtud kaebajale õigusvastase teenistusest vabastamise eest välja hüvitise tema 12 kuu keskmise palga ulatuses.

Hüvitis mõisteti välja vastutajatelt solidaarselt, sest kaebaja vabastati lõppastmes tegevteenistusest kaitseliidu ülema ja kaitseväe juhataja käskkirjade koosmõjus – kaitseliidu ülema käskkiri kaebaja kaitseliidu rahuaja ametikohalt vabastamise kohta tõi praegusel juhul kaasa kaitseväe juhataja käskkirja kaebaja tegevteenistusest vabastamise.