Terviseamet traagilise surmajuhtumi taustal: praegu määrab iga ujula endale ohutusnõuded ise

Pärnu spaa traagilise surmajuhtumi taustal ilmneb, et seadusandlus ei nõuagi veekeskustelt kindla raamistiku alusel ohutuse tagamist: iga ujula otsustab enda eest. Lähiaastatel võib aga olukord muutuda. Arutelu sel teemal on tarvis, tunnistas ka Tervise Paradiisi juht.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Aune Annus-Urmet märkis Delfile, et tervisekaitse nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele, nende ruumidele, ohutusele, basseiniveele ning teenuse osutamisele on toodud välja määruses, mis sai paika pandud aastal 2007.

„Antud määruse paragrahvis 5 on nõue, et ujula ja veekeskuse kasutajale osutatakse vajadusel abi, sealhulgas õnnetusjuhtumite korral esmaabi,“ loetles Annus-Urmet, lisades, et teenus ei tohi kahjustada tervist ning et tarvidusel tuleb anda ujula poolt külastajale esmaabi. „Seega peab ujula tagama ujujate ohutuse ja abistamise. Kuidas ta seda korraldab, on ujula enda otsustada, lähtudes konkreetsest pakutavast teenusest – ujula suurusest, sihtrühmast, atraktsioonidest ja muust.“

Surmajuhtumi tagajärgedega rinda pistva Tervise Paradiisi juht Jaan Ratnik märkis, et ujulate ohutusnõuded Eestis on tõesti üldiselt sõnastatud.

„Meie ilmselgelt ületasime neid nõudeid enne ja ületame ka tulevikus,“ sõnas ta Delfile. Ta ootab õnnetuse taustal avalikku mõtiskelu teemal, kuidas ohutusnõudeid edendada. „See tahab kindlasti väga kõva mõtlemist ja ühist arutelu kõikide Eesti ujulate poolt.“