Eestis on häid näiteid koolide ja lasteaedade juures asuvatest õppeaedadest. Samas on palju õppeasutusi, kus on soov ja valmisolek aeda rajada või täiustada, kuid puudu on teadmised ja oskused. Seni puudus abimaterjal, mille toel aianduses esimesi samme tegevatel õpetajatel oleks lihtsam alustada.

Mahepõllumajandusliku õppeaia loomine

„Aia rajamise ja taimekasvatuse põhimõtteid on palju. Selles abimaterjalis on nii teoreetiline taust kui ka praktilised näited, mis lasteasutustes toimivad,“ rääkis Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja ning „Kasvades oma toiduga“ projektijuht Elen Peetsmann.

Aia rajamise ja hoolduse aluseks on võetud mahepõllumajanduse põhimõtted. Käsitletud on kõiki aiaga seotud teemasid: planeerimine, peenra rajamine, multšimine, kompostimine, vahekultuuride kasutamine, segaviljelus, taimede ettekasvatamine, talikülv, istutamine, väetamine, loodussäästlik taimekaitse, kastmine, seemnete kogumine ja seenekasvatus.

„Võimalikult väikese vaevaga taimede kasvatamine on haridusasutuste kontekstis oluline, sest õpilased on suure osa taimede kasvuperioodist suvepuhkusel,“ lisas Peetsmann. „Et taimede kasvamist oleks vaja vähem segada, siis on juhendis juttu ka permakultuuri põhimõtetel peenra rajamisest, mis aias tehtava töö hulka vähendab.“

Materjali lisast leiab ka sobivate taimeliikide nimekirja koos soovitatud sortidega, et alustaval aednikul oleks lihtsam valikuid teha.

Mida aias tegutsemine õpetab?

Aed pakub erinevaid õuesõppe võimalusi. Õues saab käsitleda paljusid loodusainetega seotud teemasid, nagu ilm ja kliima, aastaaegade vaheldumine, vee- ja aineringed, ökoloogia, ökosüsteemid ja kooslused, muld ja mullaelustik, taimede eluring, ilmakaared ja kaardid.

Kevadkülv. Külvamisele eelnes peenarde ettevalmistus.

Aia planeerimise, rajamise ja aiatöö saab edukalt põimida matemaatika, kunstiõpetuse, tervise- ja liikumisõpetuse, kodunduse, ajaloo ja veel mitme õppeainega. Taimi kasvatades ja nende eest hoolitsedes saame kujundada väärtushinnanguid ning arendada ettevõtlikkust ja suhtluspädevust.

Toidu kasvatamine on ellujäämise kunst, mis aitab maailma mõista. „Julgustame toidu kasvatamise oskuste edasi andmist nii kodus kui ka koolis. Läbi nende oskuste ja teadmiste saavad lapsed ja täiskasvanud uurida meid toitvaid taimi, mõista mulla ja komposti olulisust, näha seoseid, aga ka õues liikuda ja palju muud,“ rääkis Rohelise kooli programmi eestvedaja Eeva-Kirsipuu Vadi.

Tartu Lotte lasteaia peenrakastides kasvavad erinevad maitsetaimed, lehtkapsas, kurk ja palju muud.

Sügiseks valmivad Tartu loodusmaja õpetajate eestvedamisel ka metoodilised materjalid, mis aitavad lastega aias tegutsemist mõtestada, looduses ja aias toimuvaid protsesse tundma õppida.

„Kasvades oma toiduga“ eestvedajad on Eesti Maaülikooli Mahekeskus ja Tartu loodusmaja koos Rohelise kooli programmiga Eestis. Projekti eesmärk on suurendada laste ja perede teadlikkust toidu kasvatamisest. Tegevused toetavad lasteaedade ja koolide juurde aedade rajamist ning soodustavad kogukonnaaedade võrgustiku loomist, kuhu kuulub juba 40 Tartu ja Lõuna-Eesti lasteaeda ja kooli.

Ligi sajaleheküljelise materjali koostas Anneli Ehlvest Tartu loodusmajast. Huvilised saavad juhendiga tutvuda siin.

Projekt „Kasvades oma toiduga“ on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmist. Ole kursis Euroopa kultuuripealinna programmiga. Telli Tartu 2024 uudiskiri!

Jaga
Kommentaarid