Eesti NSVs loodud ühismajandites, kolhoosides tehti aastakümneid põllu-, heina- ja metsatöid hobustega, alles 1970. aastateks asendas traktor hobuse. Traktorite tulek tegi aga maainimeste sageli ligi alla hektari suuruse õueaiamaa harimise keeruliseks. Traktorid olid rasked ja küllalt suured ning mis peamine – vajalikul hetkel ning kõikjal neid majanditest „laenata“ ei saanud.

Lennunduspäevadel said külastajad traktorite mootoreid ise kokku panna.

Väiksemate traktorite tootmist ei peetud aga riiklikult piisavalt oluliseks. Eestis kaaluti küll mitmes ettevõttes väiketraktorite valmistamist, kuid näiteks Tartu katseremonditehases, kus konstruktorid mõtet põhjalikumalt vaagisid, tootmist käivitada ei õnnestunud – selgus, et pole saada vajalikul hulgal sobivaid mootoreid.

„Vaene aeg ja kitsad olud tegid inimesed leidlikuks,“ rääkis Eesti põllumajandusmuuseumi teadur Monika Levkin. „Vanarauaplatsilt, utiilist ja majandi remonditöökodadest soetati „väärt vidinaid“ ja kuldsete kätega mehed panid detailid traktoriks kokku.“

Meistrid olid ühtlasi traktorite „väljamõtlejad“, sest eeskuju polnud kusagilt võtta. Abiks võis olla varasem keevitaja – või lukksepaoskus. „Kohalikud leiutajad ja ratsionaliseerijad pälvisid legendaarse kuulsuse, ettevõtlikumad ehitasid masinaid ka tellimuse peale,“ jätkas Levkin.

Esimest osa näitusest saab uudistada 13. aprillist Eesti põllumajandusmuuseumis. Täies mahus on näitus külastajatele avatud 2024. aasta kevadest.

„Peedist pesumasin“

„Peedist pesumasin“ on kolme muuseumi – Eesti põllumajandusmuuseum, Tartu linnamuuseum ja Eesti maanteemuuseum – ühisnäitus, mis kuulub Tartu 2024 kultuuripealinna programmi.

Ole kursis Euroopa kultuuripealinna programmiga. Telli Tartu 2024 uudiskiri!

Jaga
Kommentaarid