Helme kaebuse järgi rikuti e-hääletamise tulemust selgeks tehes elektrooniliste valimiste tarkvara juhendit. Kaebuse järgi olevat e-häälte lugemiseks kasutatud server olnud uuendamata ja häälte töötlemisega seotud arvutid auditeerimata. Riigi valimisteenistus selgitas, et server on uuendatud kõige värskemate olemasolevate turvapaigaldustega ja seadistatud 2021. aastal loodud juhendi järgi. E-valimiskasti ei hoita arvutis, vaid turvaümbrikus DVD-plaadil. Elektrooniliste häälte töötlemisel on olulised arvutisse läinud andmed ja sealt väljastatud andmed, mida saab sõltumatult kontrollida. Sellepärast ei ole arvuteid vaja auditeerida.

Helme soovis esitada kaebuse Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel. EKRE põhikirja järgi on erakonna esindamiseks vaja juhatuse kolme liikme allkirja, kuid kaebusel oli ainult Helme allkiri. Riigi valimisteenistus juhtis sellele tähelepanu, mispeale palus Helme käsitleda seda tema kui eraisiku kaebusena. Valimiskomisjon otsustas, et Martin Helme kui eraisiku õigusi pole rikutud, sest ta osutus valituks ja sai mandaadi riigikokku. Seetõttu otsustas valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata ja palus Helme etteheidetele vastata riigi valimisteenistusel.

Valimiskomisjon arutas veel kaheksat kaebust, millega vaidlustati riigikogu valimistega seotud toiminguid. Komisjon rahuldas kaebuse, kus riigi valimisteenistus oli jätnud registreerimata kaebaja suuliselt esitatud avalduse. Komisjon otsustas, et valimisteenistus eksis, sest avaldusi on õigus esitada nii suuliselt kui ka kirjalikult. Kalle Grünthali (EKRE) e-hääletamise tulemusi vaidlustava kaebuse jättis valimiskomisjon rahuldamata, sest kaebuses esile toodud asjaolud ei mõjutanud hääletamistulemust. Grünthali kaebus puudutas valimised.ee lehel statistika kuvamist, Paide valimisjaoskonna arvutite tarkvarauuendusi ja e-häälte lugemisele kulunud aega. Kuus ülejäänud kaebust otsustas komisjon jätta läbi vaatamata, sest neis viidatud asjaolud ei rikkunud kaebajate subjektiivseid õiguseid.