Terviseametist kinnitati Delfile, et muudes spaades sulistamine on endiselt ohutu, lisakontrolli pole vaja teha.

„Oluline on Legionella paljunemise vältimine veevarustussüsteemides. Külmaveesüsteemis peab olema tagatud vee temperatuur alla +20 °C ja kuumaveesüsteemis +55–60 °C. Tähtis on veevärgisüsteemide korrashoidmine ja korrapärane kontrollimine; torustikes vee seiskumise vältimine, nende regulaarse mehaanilise puhastuse ja läbivoolutamise teostamine,“ selgitas tervisameti pressiesindaja. Ta juhtis eraldi tähelepanu sellele, et näiteks basseinivesi ei ole ohtlik, kuivõrd kloor hävitab bakterid.

Legionelloosi tekitab bakter Legionella pneumophila, mis levib jõe- ja järvevees ning muudes veekogudes, kust nad satuvad tarbeveesüsteemidesse. Haigusesse nakatutakse Legionella-bakterit sisaldavate mikroskoopiliste veepiiskade sissehingamisel. Nakkuse reservuaariks on enamasti õhukonditsioneerid ja veevarustussüsteemid. Üheks riskiteguriks on soojaveeboilerite madal temperatuur.

Terviseameti Lõuna regionaalosakonna juhataja Tiia Luht kinnitas, et niipea kui terviseamet sai kinnituse Legionella-bakteri suures koguses esinemisest, teavitati nii Kvartali keskuse kui ka V Spa esindajaid ning teenuste pakkumine veekeskuses peatati.

„Täna võtame veelgi laiemalt proove ja üritame välja selgitada saastumise ulatuse, seejärel viib V Spa läbi kloorišoki koos boilerite temperatuuri tõstmise ja kõikvõimalike kohtade täiendava puhastusega. V Spa saab avada külastajatele uksed pärast seda, kui proovide tulemused on normpiirides,“ selgitas Luht.

Terviseamet soovitab inimestel, kes on viimase kahe nädala jooksul külastanud Tartu V Spad, jälgida tähelepanelikult oma tervislikku seisundit. Haigus algab tavaliselt kõrge palaviku, kuiva köhaga, hingelduse, külmavärinate, peavalu ja lihasevaluga. Kui paari nädala jooksul pärast spaa külastamist tekivad respiratoorsed sümptomid, siis võtke ühendust oma perearstiga. Kindlasti juhtige tähelepanu sellele, et olete külastanud V Spad, kus tuvastati Legionella-bakter. Sümptomid ilmnevad üldiselt kaks kuni kümme päeva pärast nakatumist, kuid see aeg võib pikeneda kuni kolme nädalani.

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõuniku Irina Dontšenko sõnul on legionelloos ägeda kulu ja bakteriaalse päritoluga nakkushaigus, mille põhihaigusvormiks on kopsupõletik. „Tegemist on respiratoorsete sümptomitega kulgeva haigusega. Legionella ei põhjusta üldjuhul kõhuvaevusi ega oksendamist,“ selgitas ta ja lisas, et haigus ei levi inimeselt inimesele.

Samuti juhib Dontšenko tähelepanu sellele, et haigusesse nakatutakse bakterit sisaldavate mikroskoopiliste veepiiskade sissehingamisel. „Haigus haarab peamiselt inimese hingamisteid, nakatumine on võimalik vaid veepiiskade sissehingamisel, vee allaneelamine või joomine ei põhjusta haigestumist,“ selgitas ta. Haigust diagnoositakse kliiniliste sümptomite ja laboratoorsete uuringute alusel. Haigestumise risk on suurem mõnda kroonilist haigust põdevatel inimestel, suitsetajatel ja eakatel.

Oluline on Legionella paljunemise vältimine veevarustussüsteemides. Külmaveesüsteemis peab olema tagatud vee temperatuur alla +20 °C ja kuumaveesüsteemis +55–60 °C. Tähtis on veevärgisüsteemide korrashoidmine ja korrapärane kontrollimine: torustikes vee seiskumise vältimine, nende regulaarse mehaanilise puhastuse ja läbivoolutamise teostamine, segisti- ja dušiotsikute puhastamine ja desinfitseerimine.

Kui asutusest avastatakse Legionella-bakter, teeb Terviseamet üldjuhul järgmised ettepanekud.

  1. Korraldada veesüsteemide läbipesu vähemalt 60 °C veega ja termiline dekontaminatsioon („termiline šokk“) vähemalt 5 minutit temperatuuril 71–77 °C.

  2. Teha korduvad kontrolluuringud järgmisel päeval pärast läbipesu ja 2–4 nädalat hiljem.

  3. Vältida edaspidi vee seiskumist torustikes, korraldada regulaarselt torustike mehaanilist puhastamist.

  4. Kui tegu on majutusasutusega ja tubasid ei kasutata vähemalt 2–3 päeva, tuleb enne tubade kasutamist teha veesüsteemide läbivool.

  5. Hoida külma vee temperatuur alla 20 °C ja sooja vee temperatuur 55–60 °C juures.