Seetõttu plaanib valitsus tõsta toetusmakseid, mida riik vabatahtlike lahkumiste puhul maksab.

Rootsi Demokraatide esindaja Ludvig Aspling rääkis Dagens Nyheterile, et ehkki toetussüsteem on olnud kasutusel juba ligi kümmekond aastat, on huvi selle vastu olnud äärmiselt leige. „Rootsist on lahkunud vaid 46 inimest,“ nentis Aspling.

Seni on toetuste maksimaalne suurus olnud ligi 40 000 krooni (3600 eurot) pere kohta. Lisaks on olnud võimalik taotleda eraldi toetust lennupiletite ostmiseks. Edaspidi plaanitakse sellele lisada täiendav toetus, mis aitaks migrante mõnda aega ka nende algses koduriigis.

„See võib tähendada näiteks laste haridusele kuluvat raha. Sõltub eri riikidest ja tingimustest,“ rääkis Aspling. Toetuseid ei saa taotleda inimesed, kellel on Rootsi kodakondsus.

Immigrantide vabatahtlik tagasipöördumine on olnud üks Rootsi Demokraatide peamiseid prioriteete. Mullu sügisel toimunud valimistel tõusid nad sotsiaaldemokraatide järel riigis populaarsuselt teiseks erakonnaks. Ehkki valitsuse moodustasid Rootsi Moderaadid, kristlikud demokraadid ning Rootsi liberaalid, sõlmiti kokkulepe ka Rootsi Demokraatidega, kes toetab neid ise valitsusse kuulumata.

DN kirjutab veel, et valitsus kavatseb süsteemi ümberkorraldamisel võtta õppust Taanist, kust on viimase kümne aasta jooksul tänu toetustele lahkunud ligikaudu 300-500 inimest aastas. Taani maksab hetkel igale lahkuvale migrandile kuni 220 000 krooni (19 900 eurot), millele lisaks saavad nad taotleda veel täiendavaid toetusi.