Valimisteni on jäänud loetud päevad. Delfi „Valimisstaap“ keskendub sel nädalal viimastele arengutele, mis võivad veel rolli mängida. Ses suhtes ei saa üle ega ümber küsimustest, mida paiskab jätkuvalt õhku Venemaa presidendi õukonna halli kardinali Jevgeni Prigožini väidetav sekkumine Eesti poliitikasse 2019. aastal, mille kohased avaldused lähevad aina lennukamateks. Stuudios oli Isamaa aseesimees ja välisminister Urmas Reinsalu, kes rääkis, mida tema kõigest arvab. Saatejuht oli Raimo Poom.

Poolteist nädalat tagasi tõid rahvusvahelised väljaanded, nende hulgas näiteks Politico, avalikkuse ette Venemaal tegutseva eraarmee Wagneri juhi Jevgeni Prigožini väidetavad katsed sekkuda neli aastat tagasi Eesti poliitikasse. Eile lisandus Prigožini enda „ülestunnistus“ temaga seotud sotsiaalmeediakanalites, kus justkui kinnitab koostööd endise EKRE esimehe Mart Helmega. EKRE näeb asja enda-vastase inforünnakuna ja pöördus täna kaitsepolitsei poole, nõudes asja uurimist.

1x
00:00

Seetõttu ei saanud mööda minna ilma Urmas Reinsalu nägemust uurimata – kuidas seda võtta tuleks või sellest aru saama peaks? Mis nüüd siis enne valimisi toimub?

„Seda tuleb võtta väga tõsiselt,“ ütles Reinsalu. „Kui välja toodi 2019. aasta kaasus, siis mul pole vähimatki kõhklust, et küllap eksisteerisid ka valimiste mõjutamised 2015. aastal ja hiljem. Miks me arvame, et täna valimisi ei mõjutata?“ küsis ta.

Reinsalu sõnul on vaja asjas võimalikult kiiresti selgusele jõuda. Ühelt poolt kutsus ta avaldama Prigožini mõjutustegevusse puutuvaid originaaldokumente ja teisalt nõudis Eesti julgeolekuasutuste hinnangut.

„Väga oluline oleks Eesti avalikkusel neid dokumente teada. Juhin tähelepanu, et need on nende rahvusvaheliste meediamajade omanduses ja Delfi meediamaja omanduses, aga originaaldokumente pole tegelikult ära toodud. Ma kutsun üles neid dokumente tervikuna avaldama.“

Vaja kiireid hinnanguid

Reinsalu sõnul on asjale vaja ka pädevate asutuste hinnangut. „Prigožini avalduse kohta oleks kindlasti oluline kuulda julgeolekuasutuste hinnangut. Peame asja asetama õigesse perspektiivi. Kui keegi teeb Eesti riigis koostööd Prigožiniga võimu haaramise nimel, siis pole tema koht mitte parlamendis, vaid vanglas!“ müristas Reinsalu. „Need sündmused on nüüd eskaleerunud loetud päevad enne valimisi. Seda enam on meil kiiresti vaja hinnanguid,“ lisas ta.

Jättes Prigožini jutu kõrvale, läks Isamaa aseesimees ja välisminister aga edasi EKRE seisukohtade juurde, mis puudutavad Venemaa sõjalise agressiooni all kannatava Ukraina abistamist, ja väljendas sügavat rahulolematust.

„Aga mida ei ole võimalik kontekstist välja kiskuda, jättes kõrvale Prigožini kui ühiku, siis sellesse konteksti asetub EKRE raevukas ja hüsteeriline Ukraina-viha, mida nad selle aasta jooksul üles peksavad. Sel pole mitte midagi pistmist eesti rahvuslusega. Iga tervemõistuslik inimene saab aru, et kui Venemaa on ajaloos meid 40 korda rünnanud, millises eksistentsiaalse ohu ees me oleme,“ rääkis Reinsalu.

„Sellises olukorras hädaldada, et sulgeme piiri Ukraina sõjapõgenike ees, et Ukrainale relvi poleks tohtinud anda... Vabandust, ma olin eelmisel nädalal New Yorgis, kus käisin Ladina-Ameerika riike veenmas, kuidas tuleb Ukrainat toetada. 5000, 60 000, 100 000 kilomeetrit meist eemal asuvad riigid toetavad Ukrainat ja me [ajame] siin naaberriigina sellist juttu, kui Vene tankid on meil sisuliselt üle Narva jõe!“ väljendas ta enda hukkamõistu. „Sellises olukorras see käsitlus, retoorika, mida ma vaatasin, et ka Martin Helme kasutab, on minu jaoks täiesti õõvastav, täiesti küsimärke tekitav, et miks seda üles keerutatakse.“

Koletu ja idiootne retoorika

Isamaa poliitik spekuleeris, et seda võidakse teha vene valijate häälte saamise nimel, aga andis sellele tegevusele karme hinnanguid.

„Võib eeldada, et sel on oma loogika, mida Mart Helme on eelmisel sügisel öelnud, et näe, venelaste seas hakkas meie reiting tõusma. Sellepärast et me pole Ukraina poolt, me pole Venemaa poolt, vaid rahu poolt, mis tegelikult on sisuliselt Venemaa jutupunkt. Seda koletum on, et seda tehakse lihtsalt selle pärast, et usutakse seda retooriliselt. See on lihtsalt idiootsus nii uskuda ja kujutada ette, et meil õnnestub siin Ukraina sõjast lahus katla nurgas paksemat suppi keeta.“

„Aga minu meelest on veel koletum, et seda tehakse süsteemse kavatsusega vene valijate hääli saada, aga tegelikult sellesse ise ei usuta. See raamistab kogu seda Prigožini kremplit. Ja mis mind häirib, on see, et nad pole ise ka hiljem neid seisukohti Ukraina suunal selgelt ümber lükanud. Käekiri on püsiv, aga see on käekiri meie eksistentsi küsimuse poliitikas ja defineerib meid. Kas meie lapselaste põlvkond 50 aasta pärast on riigi, rahvusena üldse alles? Päästame-Eesti-retoorika on minu meelest selles kontekstis täiesti naeruväärne,“ ei hoidnud Isamaa poliitik kriitikaga tagasi.

Küsimuse peale, kas nimetatud kahtlused mõjutavad siis vastavalt ka Isamaa positsiooni, kellega saab teha valitsust ja mõelda tõsise koalitsiooni peale, vastas ta jaatavalt. „Muidugi. Peaks päris soodad olema, kui niisugused asjad ei mõjuta. Need on olemusliku tähendusega küsimused. See pole nalja tegemine, need on eeldused, et meie riik ja rahvas jäävad püsima. Neis asjades ei saa olla vastanduvat ega hämavat joont.“

Saate teises pooles analüüsib Reinsalu, kuidas Isamaa kampaania senise kulgemisega rahul võib olla, ning räägib ka e-valimiste alguses aset leidnud juhtumist, kus osa inimesi hääletas vales ringkonnas. Ka selles osas nõuab Reinsalu senisest paremaid ja avatumaid selgitusi. Lähemalt kuula juba saatest!