Mullu oli Eesti poliitmaastikul üks märgilisemaid teemasid peretoetused. Vastu võetud seaduse kohta ütles Perling otsekoheselt: absurdne. „Ta on ebaõiglane inimeste suhtes, ta ei lähe appi riigina nendele, kel on päriselt abi vaja,“ toonitas ta. „Teiseks ta raiskab. Lihtsalt loobitakse raha põllu peale laiali, ilma et mõeldaks, kellel seda raha vaja on. Kolmandaks, mis võib-olla kõige tõsisem, ta saadab ühiskonda välja väga vale sõnumi, et laste olemasolu on see, millest piisab toetuse saamiseks.“

Jaak Aab ütles, et iga lapse puhul võiks rahasumma sama olla. Ta märkis ka, et praegusel kujul käib säärane toetus riigile veidi üle jõu. Ta ütles, et lasterikkaid peresid võiks toetada näiteks ka selle kaudu, et lasteaiaharidus oleks tasuta, samuti huvihariduse toetamisega.

1x
00:00

Eestis on iive langustrendis. Perling märkis, et Eesti kõige suurem probleem on vaesus. Ta rõhutas, et seetõttu ongi me riigi vaates kõige alus majandus ja selle kasv. Inimene peab iseendaga hakkama saama ja teenima töö eest väärikat tasu. „Siis sünnivad lapsed, siis ta hoiab seda riiki, kultuuri ja julgeolekut,“ lisas Perling, toonitades, et oluline on ühildada töö- ja pereelu. Aab nõustus, et inimeste heaolu ja sissetulek on ikkagi praktiliselt esimene asi, mis võimaldab lapsi muretseda ja kasvatada. Ta tõi esile, et peame pingutama, et meil majanduse vaates tootlikkus kasvaks.

Kuidas suhtuda sisserändesse? Mida võiks siin ära teha? Aab rääkis, et osas sektorites on töökäsi puudu ja ajutiselt võib sinna kindlasti töölisi tuua, näiteks ehitajaid. Aga ka spetsialiste IT-valdkonda. Ta märkis, et siin on küsimus ka sotsiaalmaksu laes – ehk ei peaks ajutisi töötajaid nii palju maksustama.

Perling rõhutas, et vajalik on nn tark ränne: tuua siia oma ala spetsialiste. Ajutise tööjõu kohta – ehitajaid, maasikakorjajad jt – ütles ta, et Parempoolsed on avatud maailma poolt, aga peab ka jälgima siia tekkivaid kogukondasid. Ta tõi esile kapo aastaraamatust läbi käinud seiga, et moslemikogukond kasvab. Aab ütles, et kõigile ei pea ust lahti tegema, aga sisserännukvooti võiks suurendada spetsialistide puhul.

Palju räägitud teema on võõrtööjõu keeleoskus. Aab sõnas, et vahepeal riigikogus arutlusel olnud keelenõuete karmistamine oli veidi üle võlli. Ta arvas, et ei saa panna karme nõudeid kõigile eluvaldkondadele ja töötajatele.

Perling arvas, et kui autojuhid ja kullerid kohe eesti keelt ei oska, pole hullu. „Fakt on see, et mingi ajal jooksul peab hakkama seda keelt rääkima, sest eesti keel on väga selgelt meie identiteedi osa.“

Kõigest pikemalt saates!