Sakalale teadaolevalt käis lapse juures esmalt kiirabi. Päeva jooksul lapse tervis halvenes, misjärel pöördusid vanemad lapsega haiglasse. Seal aga leiti, et laps võib vanematega koju tagasi pöörduda. Et olukord muutus üha halvemaks, kutsusid vanemad taas kiirabi ja laps saadeti kiiresti Tartusse. Ta jõudis Tartu ülikooli kliinikumi laste intensiivravi osakonda, kus tema süda seiskus.

Sotsiaalministeeriumi esindaja tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni juures Anne Poll kinnitas Delfile, et tõepoolest selline juhtum aset leidis, kuid sõnas, et täpsemalt detailidesse isikuandmete kaitseks laskuda ei saa. „Avaldame sügavat kaastunnet kogu perele lapse kaotuse puhul,“ ütles Poll.

Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar asja pikalt kommenteerida ei soovinud. „Kliinikumil puudub täna teadmine tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni poole pöördumise põhjustest ja sisust, mistõttu on kommenteerimiseks vajalik oodata ära komisjoni seisukoht või otsus,“ ütles Kotsar.

Sotsiaalministeeriumile on juhtumi kohta tehtud ka kaebus tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile. Ekspertkomisjoni mõte on hinnata, kas tervishoiutöötajad lähtusid heast kliinilisest tavast ja ravijuhendist või oli tegu raviveaga. Konkreetse juhtumi puhul peaks ekspertkomisjon muu hulgas lahkama, kas haigla käitus õigesti haiget last koju saates.

Polli sõnul koguneb komisjon järgmisele koosolekule aga alles märtsi lõpus, kus „võimalusel“ ka surnud Ukraina lapse juhtumit arutatakse.

Ukrainast sõja eest Viljandisse pagenud lapsevanemad on lisaks sotsiaalministeeriumile ka Ukraina saatkonna poole pöördunud ning koguvad annetusi, et palgata endale juriidiline esindaja.