Liisa Pakosta ja Evelyn Sepp leiavad ühiselt, et kolmandale lapsele antud suur peretoetust ära võtta ei saa. „Kui midagi on juba kätte antud, siis see niimoodi peab jääma,“ viitab Pakosta rahvastikuteadlaste väljaöeldule. Tagantjärele tarkusena seda toetust Eesti 200 ei oleks teinud. Toetused peavad olema personaliseeritud.

Sepp ütleb, et tuleks toetust teha võrdsemaks ja tõsta ka esimestele ja teistele makstavat raha.

1x
00:00

Kuidas tõsta iivet? Mis on siis probleemi juur? Pakosta ütleb, et liiga vähe on kõrgharitud mehi. „Meil on väga palju kõrgharitud naisi ja väga vähe kõrgharitud mehi,“ sõnab ta.

„On äärmiselt kahetsusväärne, et meil on hüsteeriline lastetoetuste summa ülepakkumine,“ lisab Sepp. Tuleks vaadata suuremat pilti, elukaart. „Riikliku plaanimajanduse kehtestamine ei ole ka see, mis noort inimest motiveeriks.“

Mõlemad poliitikud räägivad, et lasteaiakohtade puudus on probleem. Et inimesed peavad läbi kohtu leidma lapsele koha lasteaias.

Postimehe valimiskompassis kõlas küsimus: „Kas on õige, kui naine eelistab karjääri laste kasvatamisele ja perekonna eest hoolitsemisele?“ Pakosta arvab, et see on põhiline vastasseisu koht Eesti erakondadel iibe teemadel rääkimistest.

„Meil on osad erakonnad, kes ütlevad, et me maksame kinni. Ja naine olgu kodus ja kasvatagu lapsi. Teised erakonnad ütlevad, et nii ei lähe. Tahaksime, et lapsi sünniks, aga kui ütled, et püsi kodus - maksame sulle natuke ja ole rahul -, et see tegelikult tõmbab iivet alla,“ selgitab Pakosta.

Justkui oleks õiged ja valed naised.

Evelyn Sepp pööraks selle küsimuse teistpidi: „Et õige Eesti mees on see, kes käib kahel või kolmel kohal tööl ja majandab üksi oma peret?“

Immigratsioon

Ehk aitab rahvastikku kasvatada sisseränne. Kas Eestisse tuleks rohkem immigrante lubada? Evelyn Sepp ütleb: „Üldise sotsiaalmajandusliku olukorra arendamiseks või toetamiseks võib see olla üsna mõistlik. Teatud tingimustel ka vältimatu või paratamatu.“

Pakosta lausub, et riiklikus arengukavas ei tohiks eestlaste osakaal alla 67% minna. Praegu on see tema sõnul 69,4 protsenti. „Mida rohkem tuleb eestlasi juurde, seda rohkem saame ka mujalt inimesi siia lubama,“ tõdeb Pakosta. „Elame üldiselt rändeajastus.“

Nii Sepp kui Pakosta leiavad, et Eesti juba on multikultuuriline riik.

See tähendab nende sõnul, et erinevad rahvuskogukonnad saavad oma kultuuri ja identiteedi asju teha. Näiteks sündmusi korraldada ja selleks ka avalikku raha küsida. Aga eesti keel on riigikeel ja see tuleb ära õppida.

„Nad lihtsalt peavad endale ühel hetkel tunnistama, et nad elavad Eesti vabariigis,“ räägib Sepp kohalikest venelastest. Pakosta lisab, et Eesti 200 toetab lasteaedade ja koolide üleminekut eesti keelele.

Mida aga teha välismaiste IT-spetsialistide või Bolti kulleritega? „Me ei peaks sellele tohutut tähelepanu või riiklikku ressurssi kulutama,“ lausub Sepp. Pakosta sõnul on aga oluline Eestisse tulevatele välistudengitele õpetada eesti keelt.