Kas suur peretoetuste tõus oli mõeldud paljulapselisi peresid abistama, või on sel mõju ka sündimusele? Riigihalduse ministri Riina Solmani (Isamaa) sõnul täitis Kaja Kallase esimese valitsuse kukutanud tüliõun mõlemat eesmärki. „Nii seda kui teist. Ma arvan, et Eesti ühiskond ei ole adunud sündimuse probleemi tõsidust.“ Täna sündivad lapsed saavad täiskasvanud 25 aasta pärast ja nii pikki plaane me teha ei oska.“ Vastuseks küsimusele tõi ta näite 1. juulil 2017 kehtima hakanud suure pere toetuse kohta. „Kaks aastat järjest tõusis sündimus 25 protsenti,“ sõnas ta. Ta lisas, et järgnenud languse tõi statistikute sõnul koroonakriis.

Peretoetuste tõstmise taga on ka Reformierakonna hääled. Mida Eesti rahvas sellest saab? „Kindlasti suurema turvatunde praeguseks,“ ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Õnne Pillak (Reformierakond). Ta tõi välja koroonakriisi, Ukraina sõja ja muud tegurid, mistõttu pered praegu abi vajavad. „See, et kolmandate laste toetus sünde üks hetk suurendas, on minu meelest loogiline, aga tõus ei olnud nii suur, see oli pigem väike,“ sõnas poliitik. Tema ütles, et olulisem roll on üldisel majanduslikul turvatundel.

1x
00:00

Pillak arvas, et lasterikastele peredele on väga tugevalt õlg alla pandud: „Peame vaatama, kuidas motiveerida ja toetada peresid esimesi ja teisi lapsi saama, sest ilma nendeta pole ka kolmandaid.

Solman: „14 protsenti inimestest tahaksid kolme või enamat last.“ Ta ütles, et pooled Eesti lapsed kasvavad nendes peredes, mistõttu on ka õigem neid võimestada.

Kas ja kui kõrgele tõuseb esimese ja teise lapse toetus pärast valimisi? Millist tuge väärib üksikvanem ja üksi last kasvatav vanem? Kas Eesti mehed tahavad lapsi saada? Kas naised peaksid saama karjääri jätkamise nimel võimalikult kiiresti pärast lapse saamist tööle naasta või tuleks neile just rohkem aega tagada? Neile ja paljudele teistele küsimustele saab vastuse saadet kuulates.