Juba viiendat aastat analüüsis rahandusministeerium erakondade valimislubadusi, keskendudes nende maksumusele - seda lootuses, et see annab inimestele võimaluse erakondade lubadusi terviklikumalt hinnata, näha nende mõju eelarvele ning aitab kokkuvõttes teha teadlikumat otsust valimispäeval.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe märkis, et läbi analüüsiti suurusjärgus 2400 valimislubadust ning leiti, et neist umbkaudu veerand on kuidagiviisi ka rahaliselt mõõdetavad. Kõige põhjalikumalt pani oma lubadused kirja Reformierakond, kõige ühemõttelisemalt ja selgemalt aga Isamaa, leidis ta.
Kalleim valimislubadus kuulub täna Reformierakonnale - nende esitatud muudatused tulumaksureformi kontekstis maksaksid 470 miljonit eurot. Keskerakonna maksusüsteemi muudatused seevastu aga näiteks 410 miljonit.
Lättemäe silmis oleks valimisdebati ja avaliku arutelu edendamise kontekstis abiks, kui parteid paneksid oma valimisprogrammidele konkreetsemaid hinnalipikuid juurde - näiteks Hollandis ei pääse valimisprogramm avalikkuse ette, kui seal pole kulude katmiseks kõiki ressursse välja toodud. „Võiks mõelda, et raha ei teki iseenesest,“ märkis ta Delfile.
Metoodikast lähemalt
Erakondade programme on võimalik analüüsida mitmel eri moel, rahandusministeeriumi koostatud analüüsi fookus on seatud lubaduste hinnalipikule ja mõjuhinnangu aluseks on võetud kehtiv eelarvestrateegia.
Lubaduste hindamisel on lähtutud ennekõike sellest, mida erakonnad on valimisprogrammi kirja pannud. Tuleb arvesse võtta, et kõiki lubadusi ei saa rahasse panna või saab seda teha vaid tinglikult.
„Seetõttu leidsime, et enne rahalist hinnangut on mõistlik lubadusi ka kvalitatiivselt avada,“ rääkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Risto Kaarna. Paljudel juhtudel on arusaadav, mis on erakonna põhimõtteline soov, kuid selle ulatus jääb programmis lahtiseks. „Sel puhul julgen eeldada, et mingi mõju eelarvele kindlasti on, kuid selle suurus sõltub detailidest, mida me veel ei tea,“ selgitas Kaarna.
Lubaduste teostamise maht sõltub vabadest vahenditest või koalitsiooniläbirääkimiste tulemustest, mistõttu erakonnad ei pruugigi lubaduste programmi kirjutamisel olla liiga konkreetsed.
„Kus on võimalik ja loogiliselt arusaadav, oleme välja toonud analüüsis näidisarvutuse ümmarguste lähte-eeldustega,“ ütles Kaarna. Näiteks Reformierakond, Keskerakond, Eesti 200 ja Parempoolsed lubavad hoida riigi rahanduse korras või liikuda tasakaalu suunas, aga kuna programmist lugedes ei tule välja, mida selleks täpselt plaanis on teha, ei saa selle maksumust mõjuhinnangus välja tuua.
Kulude katmiseks pole piisavalt vaba ressurssi
Programmides leidub palju hinnatavaid ja suure eelarvekuluga lubadusi:
tulumaksusüsteemi soovivad ulatuslikult reformida Reformierakond, Eesti 200, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond;
toidu- ja ravimite käibemaksu soovivad langetada Keskerakond ja EKRE;
kiirendatud tempos soovivad pensioneid tõsta EKRE, SDE, KE ja Reformierakond;
energiahinna leevendusmeetmeid lubavad jätkata ja laiendada Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond;
laste arvu pealt soovitakse tõsta maksuvaba tulu Isamaa poolt.
Mitmete lubaduste elluviimiseks ei ole ministeeriumi hinnangul näha rahalise katte asukohta, kuid erandina võib välja tuua Sotsiaaldemokraatliku erakonna, kellel on enim konkreetseid täiendava maksutulu kogumise ideid.
Erakonnad said programmide mõjuhinnanguga tutvuda enne selle avaldamist ja edastada oma kommentaarid. Lisaks said poliitikud protsessi käigus parema tunnetuse oma ideede hinna kohta, et minna juba märtsis konstruktiivsematele koalitsiooniläbirääkimistele.
Riigikogu 2023. aasta valimislubaduste analüüs sündis rahandusministeeriumi eestvedamisel, alusandmete ning eksperthinnagutega olid abiks ka teised ministeeriumid ja muud asutused.
