Kui sotsid tahaksid edasi minna pigem tasa ja targu, siis EKRE näeb tarvidust teha rahvastikupoliitikas radikaalseid muudatusi: et sündimus kasvaks, tahavad rahvuskonservatiivid näiteks vähendada laste arvu põhjal kodu- ja õppelaenujääki ning kärpida iga lapse pealt mõlema vanema tulumaksu tervelt neljandiku võrra.

Kõlab kulukalt, ent numbritest pole valimisprogrammis kippu ega kõppu. Palju see krempel ühes kõige muu rahvastikupoliitikat puudutavaga kokku maksta võib?

1x
00:00

EKRE seisukohti esitlenud Jaak Valge märkis, et „kuidagi arvutades“ langes paketi hind suurusjärku 300-400 miljonit eurot. Kust ja millal raha tuleb? Näib, et siis, kui raha neelav rohepööre ajaloo prügikasti lendab ning mil madalamatest energiahindadest tingituna majandus kord taas tõusuteel on.

Sotsiaaldemokraate esindanud Kaarel Oja pidas seda ideed populistlikuks ning hindas Valge esitletud hinnalipikut ebareaalseks.

„See vist ongi suur asi, mis eristab vasakpopulistlikku erakonda ja lihtsalt vasakpoolset erakonda. Erinevalt EKREst - kes lubab suuremaid toetusi ja madalamaid makse - oleme meie realistid ja ütleme, et suuremad toetused tähendavad jõukamale osale ühiskonnast maksukoormuse tõusu. See kõik on utoopia, mida me kuuleme. Tahaksin väga näha neid arvutusi, kus protsentuaalne tulumaksuvabastus laste arvu pealt võiks maksta 300-400 miljonit eurot,“ avaldas ta arvamust.

Oja läks oponendi kodupartei lubadusi analüüsides EKRE suunas teravaks ning tuletas meelde eelmisi parlamendivalimisi.

„Mäletan väga hästi nelja aasta tagust aega, kui oli selge, et EKRE hakkab valitsusse astuma. Seal olid lubadused, et iga lapsega tuleb 25% kodulaenust kustutada ning hakati lubama sõiduautode ostmist lasterikastele peredele. Mäletan seda teatud frustratsiooni, kui EKRE hakkas võimule tulema, aga mõtlesin, et vähemalt saan kodulaenust vabaks ja saan suure auto omanikuks. Aga kaks aastat tõid jama ja midagi ei jäänud näppude vahele,“ torkas Oja. „Tänane pakett on täpselt sama ebarealistlik kui nelja aasta tagune, millest te mitte midagi ära ei teinud.“

Valge ei jäänud teravustega võlgu. Pikalt tuli juttu sellest, kuidas sotside senine panus rahvastikupoliitika edendamisse pole soovitud tulemusi kandnud.

„Sotside perepoliitika on viimasel kahel aastal olnud kuidagi väga imelik. Eelmisel kevadel seisid ka sotsiaaldemokraadid selle eest, et lastetoetusi tõstetaks, aga siis miskipärast võeti allkirjad sellelt eelnõult tagasi,“ heitis Valge sotsiaaldemokraatidele ette.

Mõlemad parteid kardavad massiimmigratsiooni

Kui jutt läks sisserändele, algas järjekordne pikem vaidlus.

Valge väitis, et Eesti on juba aastaid kannatanud massiimmigratsiooni käes, Oja nägi statistikat sootuks teise vaatevinkli alt: end eestlaseks pidavaid inimesi on tema sõnutsi aastatega vaid juurde tulnud, kasvanud on ka eesti keelt rääkiv osa meie ühiskonnast. Ühist punkti sisserände kontekstis oli neil keeruline leida.

Kuid mis puudutab potentsiaalseid tulevasi kliimapagulasi, sõnas Oja, et ükski erakond Eestis ei taha näha siinsele maalapile otsatut tungi, k.a sotsid.

„Kui me kliimakriisi tagajärgedega ei tegele, siis on selge, et Eestist saab sihtriik, kuhu inimesed on sunnitud reisima. See on olukord, mida keegi kindlasti ei taha - et Eesti muutuks miljonitele ihaldatud sihtpunktiks,“ sõnas Oja rohepöörde ja muu säärase taustal.

Valge märkis nii palju, et mingeid kliimapagulasi tema silmis tulevikus Eestisse oodata pole.

Seda, kuidas sotsiaaldemokraat ja rahvuskonservatiiv omavahel - küll võrdlemisi viisakalt - kraaklesid, saab kuulata lähemalt taskuhäälingust enesest. Juttu oli lisaks kirjutatule muustki: kas ja kuidas tasub väliseestlast tagasi kodumaale meelitada, millist võõrtööjõudu meie riiki oodatakse ning näiteks ka sellest, kus nähakse rahvastikupoliitika kontekstis kahe ebatõenäolise valitsuspartneri vahel koostöökohti.