Kosmosevaldkond on maailmas viimastel aastatel väga kiirelt edasi arenenud – satelliidid on muutunud odavamaks ning lend Maa orbiidile ettevõtete jaoks üha kättesaadavamaks. Majandus- ja kommunikatsiooni (MKM) kosmosevaldkonna juhi Paul Liiase sõnul toob ettevõtluse kasvav roll kosmosesektoris endaga kaasa ka uued regulatiivsed väljakutsed, millega riikidel tegeleda tuleb.

„Kosmose eraettevõtlus loob orbiidile pidevalt uut taristut teenuste pakkumiseks ja andmete kogumiseks, kuid kosmosesektori areng ja tihe liiklus Maa orbiitidel tähendab ka vajadust regulatsioonide järele, mis aitaksid tagada küberkaitse, keskkonnasõbraliku, vastutustundliku ja jätkusuutliku arengu kosmoses,“ selgitas Liias.

Kosmoseseaduse eesmärgiks on luua Eestis soodne pinnas kõrgtehnoloogiaettevõtete kasvuks, kuid samal ajal maandada kosmoses tegutsemisest tulenevaid riske nii riigi kui ettevõtete jaoks, täites ka ÜRO avakosmose lepingust tulenevat kohustust reguleerida eraettevõtluse tegevust kosmoses.

Liiase sõnul on ka Eesti kosmosesektor teinud märkimisväärse arenguhüppe ja mitmed Eesti ettevõtted plaanivad lähiaastatel oma kosmoseobjekte orbiidile lennutada, mistõttu on kosmoseseaduse koostamiseks õige aeg. Näiteks planeerib uut satelliiti KappaZeta OÜ, kelle esindaja Karoli Kahni sõnul on missiooni algatamiseks vaja teada õiguslikke piire, milles tegutseda tuleb. „Seadus annaks kosmoseobjektide arendajatele ja opereerijatele vajaliku selguse ja kindluse investeeringuid tegema hakata,“ lisas Kahn.

Töörühma eesmärk on anda sisendit MKM-ile kui kosmoseseaduse eelnõu koostajale, et valmiks Eestile tervikuna kõige sobilikum kosmoseseadus. Kosmoseseaduse töörühma kuuluvad kosmoseseaduse sisuga seotud ministeeriumid, allasutused ning ülikoolide ja ettevõtluse esindajad. Seaduseelnõu koostamise käigus kaasatakse täiendavaid huvigruppe ning eksperte nii Eestist kui ka Euroopa Kosmoseagantuurist (ESA).