„Viimastel aastatel plahvatuslikult arenenud tehnoloogiad lubavad toota puidust pea kõike, mida täna toodame taastumatutest ressurssidest, alates kõrghoonetest ja lõpetades meditsiinitarvikute ning akutehnoloogiatega. Eesti kui metsarikka riigi jaoks tähendab see suurt potentsiaali ja võimalust luua väärtust nii rohepöörde kui nutika ja keskkonnahoidliku ühiskonna ülesehitamisel,“ ütles Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja.

„Lisaks ühiskonna taastuva loodusvaraga varustamisele kannab metsamajandus endas ka hulgaliselt muid väärtusi nagu rekreatsioon, elurikkuse toetamine ja suur panus meie tööturgu - ligi 60 000 inimese töökoht on otseselt või kaudselt seotud metsasektoriga,“ lisas Välja.

Välja sõnul on hea meel näha, et uuringust kajastub tõusnud hinnang metsa- ja puidutööstuse keskkonnasõbralikkusele, seda nii meeste kui naiste seas. Lisaks taastuvusele on puidul teadupärast oluline roll kliimaprobleemide leevendamisel - tegemist on süsinikneutraalse loodusvaraga, mis taastub kiiresti ning aitab välja vahetada fossiilsed materjalid ja kütused. Metsa tark majandamine on üks võti kliimaneutraalsuse saavutamiseks.

Norstati uuringu kohaselt on hinnangud muutunud positiivsemaks eelkõige kõrgharitute seas, asukohtade lõikes hinnati metsa- ja puidutööstuse keskkonnasõbralikkust kõige kõrgemaks Rapla ja Järva maakondades. Metsa- ja puidusektori olulisust Eesti majandusele hindavad kõige kõrgemalt Lõuna-Eesti ning Kesk-Eesti elanikud.

Eestis on metsa- ja puidusektoriga otseselt või kaudselt seotud iga kümnes töökoht. „Metsa- ja puidusektor loob töökohti ka seotud majandusharudele. Eriti hinnatud on sektor maapiirkondade tööandjana. Kuna puidutööstused on kõrgel automatiseeritud ja digitaliseeritud, on tegu tarkade töökohtadega, mis loovad head lisandväärtust ja tagavad hea sissetuleku.“ lisas Välja.

Norstat küsitlusele vastas 1000 inimest.

Eesti territooriumist on metsaga kaetud üle poole. 2021. aastaks oli Eesti metsadest üle 30% kaitse all ja 17,5% range kaitse all. Ernst & Young Baltic AS 2021. aastal avaldatud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsist selgub, et metsa- ja puidusektor loob aastas kogulisandväärtust hinnanguliselt 2,8 miljardit eurot, mis moodustab ligi 15% riigis loodavast lisandväärtusest. Samuti on metsa- ja puidusektor üks suurimaid tööandjaid maapiirkondades. Eestis on ligi 100 000 erametsaomanikku ja metsandusega seotud töötajate arv Eestis küünib 60 000 inimeseni.