Haigekassa pessimistlik prognoos on, et nende rahakott jääb 2026. aastaks 235 miljoni euroga miinusesse. Kui ravi kättesaadavust vähendada, oleks rahadega seis parem. Haigekassa oleks nelja aasta pärast 106 miljoni euroga miinuses.

Kust see raha leida?

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Kert Kingo (EKRE) sõnab, et haigekassas on kohti, kus raisatakse raha. Kui kulusid koomale tõmmata, on ka eelarvega pilt parem. Kingo sõnul läks näiteks väga suur osa - täpsustamata kui suur - mullusest lisaeelarvest Ukraina põgenike abistamiseks. „Neid sotsiaaltoetusi oli hästi palju, erinevaid toetuseid, erinevaid hüvesid,“ selgitab ta. Seega tuleks Kingo sõnul saada kõikidele dokumentidele ligi, teha audit ja haigekassale see raha leida.

1x
00:00

Erakonna Parempoolsed esindaja Marelle Erlenheim, Saue valla sotsiaalosakonna juhataja ja endine sotsiaalministeeriumi kantsler nõustub Kingoga, et kulud on vaja üle vaadata. Ta selgitab, et haigekassale on varemgi tehtud ettepanekuid, mida teha. „Tuleb võtta need ettepanekud ja vaadata, et äkki on mõni mõistlik ka,“ sõnab Erlenheim. Näiteks saaks ajutise töövõime hüvitised viia üle töötukassa eelarvesse.

Kingo ütleb: „Kogu meie tänane tervishoiusüsteem ei tööta.“ Perearsti kätte ei saa ja nendega tuleb e-kirjade teel suhelda. Erlenheim nii pessimistlik ei ole. „Õigeid asju on ka tehtud,“ lausub ta ja toob näiteks Tervisekeskused. Ent tehtud on ainult pool ja nüüd tuleks neisse leida ka õed ja arstid.

„Tervishoius on vaja keskset ja tugevat juhtimist,“ järeldab Erlenheim.

Eutanaasia

Nii EKRE kui ka Parempoolsete esindaja jäävad ühele nõule, et eutanaasia või abistatud enesetapu legaliseerimiseks on Eestis praegu liiga vara. „Tean, kui raske küsimus see on,“ sõnab Erlenheim. „Inimeste ootus ja tunnetus on, et see oleks nagu hea lahendus - aga kas ikka on?“ Poliitik rõhutab, et eutanaasia lubamiseks peab olema kindel veendumus, et see on inimese tahe.

Kingo lisab, et olulised on ka juriidilised aspektid. „Räägin päriselust. Olles kriminaalpolitseis töötanud, siis ma tean, mis tehakse. Et seda võimalust ei hakataks hoopis teises suunas kuritegeliku tahtlusega ära kasutama,“ selgitab ta. „Usun, et on inimesi, kes ootavad legaliseerimist, aga enne, kui seda teed minna, tuleb juriidika korda teha.“

Erlenheim käib välja mõtte, et inimestel võiks siiski olla võimalus märkida digiloosse, kas nad soovivad mingis olukorras enda elustamist.

Vaimne tervis

Erialaliite ühendav vaimse tervise ja heaolu koalitsioon toob välja jõhkra statistika.

  • Proportsionaalselt hukkub Eestis enesetapu tagajärjel 2,5 korda rohkem teismelisi lapsi ja noori kui Euroopa Liidus keskmiselt.

  • Iga neljas inimene kogeb aasta jooksul vaimse tervise probleeme.

  • Igal aastal jääb Eestis 200 000 inimest vajaliku vaimse tervise abita.

Mida teha? Kert Kingo ütleb, et nägi probleeme ette juba aastaid tagasi. Ta räägib sotsiaaldemokraatide algatatud eelnõust, et noor saaks vanemate teadmata psühhiaatri vastuvõtule. Siis hoiatas poliitik, et noored hakkavad ravimitega omavahel äritsema ja neid kuritarvitama. 2021. aastal võeti seadus vastu ja nüüd on Kingo sõnul probleem käes. „Kirjutatakse rohud välja ja nemad müüvad neid viis eurot tablett oma eakaaslastele,“ räägib ta.

Kingo sõnul antakse diagnoos liiga kergelt: „Kui laps mängib öö läbi arvutimänge, siis on teada, et tal peavalu arvuti mängimisest, mitte sellest, et tal on tähelepanuhäire või keskendumisraskused.“

Ja teine probleem on noored ja narkootikumid. Ministeerium reguleerib e-sigarettide maitset, mis on pisike probleem. Noorte e-sigarettide kasutamise eesmärk on kanepit sellega suitsetada,“ räägib Kingo.

„Mul on hea meel, et tegutsen päriselt põllul,“ torkab Erlenheim. „Sõltlastest lastega tegeletakse. Aga kas võimalusi on piisavalt?“

Probleem on, et lastepsühhiaatreid, psühholooge ja abilisi on vähe. Ja need, kes on, upuvad paberitöösse.

Hooldekodudest, eriarstidest ja muust saab lähemalt kuulata saate heliribalt.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid