„Uuendasime Eesti julgeolekupoliitika aluseid, sest rahvusvaheline julgeolekukeskkond on halvenenud. Venemaa alustas Ukraina vastu täiemahulist sõda. Sellele eelnenud COVID-pandeemia näitas tsiviilkriisiga kaasnevate mõjude olulisust. Need suundumused on muutnud julgeolekupoliitilist mõtlemist nii Eestis kui ka vabas maailmas laiemalt,“ rääkis peaminister asjaoludest, miks tutvustab just nüüd Riigikogule seda strateegilist raamdokumenti.

„Eesti eesmärk on ja on alati olnud muuta agressioon Eesti riigi vastu teostamatuks,“ rõhutas ta. „Me ei tee oma julgeolekupoliitika raamdokumendis pöördelisi muudatusi, küll aga teeme me lähtuvalt tänasest julgeolekukeskkonnast nii ise kui koos liitlastega oluliselt rohkem enda julgeoleku tagamiseks. Oleme ajalooliselt kõrgele tasemele tõstnud oma kaitsekulud. Eesti kaitsekulutused 2023. aastal ületavad 2,85 protsendiga SKP-st ühe miljardi euro piiri. Juba 2022. aastal suunasime sõjalisele kaitsele täiendavalt rohkem kui 1,2 miljardit eurot.“

Kõneldes peamistest muudatustest, mis on julgeolekupoliitika alustesse sisse viidud võrreldes varasema versiooniga 2017. aastast, tõi Kallas välja Venemaa Föderatsiooni nimetamise suurimaks julgeolekuohuks. „Venemaa Föderatsiooni eesmärk on lõhkuda ja ümber kujundada Euroopa julgeolekuarhitektuur ja reeglitel põhinev maailmakord ning taastada mõjusfääride poliitika. Vene oht on olnud meile kogu aeg teada, kuid varasemalt ei olnud kombeks sellest nii otse rääkida,“ ütles ta.

Peaminister lisas, et Eestis ollakse kogu aeg oldud teadlikud sellest, et meie naaber on agressiivne ja ettearvamatu. „Peamine muudatus võrreldes varasemaga on, et tänaseks jagavad sama ohuhinnangut paljud liitlased ja partnerid. Ka NATO uus strateegiline kontseptsioon, mille NATO liidrite 2022. aasta Madridi tippkohtumisel vastu võtsime, ütleb selle selgelt välja.

Peaminister rääkis ka sellest, et Eesti jaoks on eksistentsiaalselt oluline, et me oleme osa demokraatlikust kogukonnast ja demokraatlik kogukond püsiks ühtse ja tugevana. „Möödunud aasta on toonud eriti selgelt välja selle, mida oleme alati teadnud – demokraatia hoidmine on samuti osa julgeolekupoliitikast.“

„Julgeoleku tagamiseks tuleb tegutseda kogu spektri ulatuses, sest vastane kasutab meie ründamiseks kõigi vahendeid“, rääkis Kallas. Vastavalt uuele julgeolekupoliitika alusele tegutseb Eesti julgeoleku tugevdamiseks viies omavahel tihedalt seotud ja üksteist toetavas tegevusvaldkonnas, mis moodustavad terviku ning mille iga osa on samaväärse tähtsusega: 1) ühiskonna sidusus ja riigi kerksus, 2) majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, 3) sisejulgeolek ja avalik kord, 4) sõjaline kaitse, 5) rahvusvaheline tegevus.

„Kett on täpselt nii tugev, kui tugev on selle nõrgim lüli,“ ütles Kallas neid tegevusvaldkondi kirjeldades.