Iraani riigimeedia teatel kirjutas riigi peaprokurör ajatollale kirja, milles seletas, et paljud kinnipeetud noored on välismõju ja propagandaga eksiteele viidud, kuid hiljem on nad avaldanud tehtu eest kahetsust. Peprokuröri asetäitja Sadeq Rahimi selgitas, et amnestia saamiseks peavad kinnipeetavad kirjalikult oma süütegu kahetsema. Kes seda ei tee, jäävad vangistusse.

Armuandmine ei rakendu neile, keda süüdistatakse raskemates kuritegudes: välisagentide kasuks luuramine, mõrvad või riigivara hävitamine. Meede ei laiene ka kinnipeetavatele topeltkodanikele.

Armuandmine toimub 1979. aasta islamirevolutsiooni aastapäeva eel.

Mullu septembris puhkesid Iraanis üleriigilised meelavaldused, millega nõuti rangetest islamipõhimõtetest loobumist ja diktatuuri kaotamist. Ametivõimud on proteste nimetanud välisriikide poolt korraldatud mässuks ning on meeleavaldajate vastu jõudu kasutanud.

Inimõigusorganisatsioonide teatel on protestides hukkunud üle 500 meeleavaldaja, sealhulgas 70 alaealist. Umbes 20 000 inimest on vahistatud.

Meeleavaldustega seotud kuritegude eest on hukatud neli inimest ja surma mõistetud vähemalt sada inimest. Alates esimest hukkamisest on protestid riigis suuresti vaibunud, kirjutab BBC.