Stalini büst, kodanike kaebekirjad ja enesetsensuur. Sõjaaegne Vene kultuurielu liigub kiiresti minevikku

Peterburi teatrifestival muutis vikerkaarele viitava nime ära, et nad ei muutuks LGBT-õhutajaks.

Kui detsembris sai Venemaa tähistada 100 aasta möödumist Nõukogude Liidu asutamisest, siis lõppev nädal oli pühendatud Stalingradi lahingu 80. aastapäevale. Volgogradis avati sel puhul pidulikult Jossif Stalini büst ja sellest võtsid osa antiikseisse mundreisse riietatud aktivistid. Paarisaja meetri kaugusele jääb 2003. aastal rajatud kommunismiohvrite memoriaal. Päev hiljem toimus linnas sõjaväeparaad, sellele arvati järgnevat president Vladimir Putini kõne. President lasi end nagu ikka oodata.

Kohalikul ja üleriigilisel tasandil kutsutakse üles Volgogradi uuesti Stalingradiks nimetama. Teiste seas toetavad mõtet endine peaminister Sergei Stepašin ja kohalike maailmasõja veteranide ühendus. Volgogradi kuberner on lubanud uurida avalikku arvamust, ühe versiooni järgi pannakse küsimus suvel referendumile. Paraku näitab hiljutine uuring, et kaks kolmandikku linnaelanikke ettepanekut ei toeta. Oletatakse, et Stalini nime toob linnale tagasi Putin isiklikult. „Ma ei saa midagi kinnitada,“ salatses Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.

Tänavu Vene kultuurielu kohta laekunud uudised viitavad sellele, et perestroikaeelsesse ajastusse naasmiseks pingutatakse edasi. Maha märgitakse sõjaajal lubatu ja keelatu piire.