Kui vaadata valimisprogramme, siis sotside siht on, et riik läheks 2030. aastaks üle taastuvenergeetikale. „Kohandame ümber elektrivõrgu ja teeme selle töökindlaks," seavad nad eesmärgi. Kallas rõhutas, et taastuvenergia on meie keskkonnale vastuvõetavam, tagab mõistlikud hinnad ja energiakindluse. „Kuidas seda teha, on maismaatuulepargid, meretuulepargid, päikeseenergia.“

EKRE tahab langetada elektri hinna kriisieelsele tasemele. Epler tõi näiteks esile, et umbes poole elektri hinnast moodustab kvoodikaubandus (CO2 kvoodid), millest me peaksime end taandama. „Kindlasti tuleb Eesti Energiaga laua taga tõsiseid vestlusi pidada selle üle, kui suur nende kasumlikkus peaks olema,“ märkis ta.

Erinevalt Kallasest ei suhtu Epler tuuleenergiasse eriti optimistlikult. Kallas kasutas sõna „stabiilsus“. „Sõnapaar „stabiilne tuuleenergia“ on juba midagi sellist, mida võib-olla parem mitte kasutada, sest see võib inimesi eksitada ja tekitada tuleviku osas liiga helgeid lootusi,“ arvas Epler.

1x
00:00

Palju räägitud teema on põlevkivitööstuse saatus. Kallas ütles, et praegu ei saa toimivat süsteemi lammutada, sest meil pole kõrval piisavalt päikeseparke ja tuulikuid. Küll aga arvas ta, et me ei saa oma süsteemi rajada põlevkivile, sest see pole jätkusuutlik ega keskkonnale vastuvõetav. Peab toimuma üleminek.

Epler kinnitas, et kui EKRE pääseb võimule, võetakse hoopis suund põlevkivitööstusesse investeerida ja seda ülal hoida. „Ma arvan, et kui idavirumaalastega rääkida, nemad peavad ebaõiglaseks seda, et tööstust neil seal kiirkorras kokku korjatakse,“ torkas ta. „See on meie enda riigis asuv maavara, mis aitab meil tagada energiajulgeolekut, hoida elektri hinna mõistlikul tasemel.“

Saates on juttu ka tulevikus võimaliku tuumajaama rajamisest. Epler suhtub sellesse optimistlikult. Ta tõdes, et varasemate katastroofide valguses on mõningaid hirme, kuid tehnoloogia on arenenud ja areneb edasi ning ohutus suureneb. „Minul oli võimalus käia Soomes Olkiluoto jaama külastamas ja seal ümbruses. Mulle tundus, et kõik sealsed inimesed on rõõmsad, tuled põlevad ja energia on kättesaadav ning odav."

Kallas nimetas suurimaks mureks seda, et väikereaktoreid, mis on plaanitud Eestisse tuua, pole veel reaalselt olemaski, st valmis tehtud. Ka nende ehitamise ja hilisema kasutamise oskusteavet on väga vähe, nentis minister. Tema sõnutsi peaks esimene reaktor teoreetiliselt valmis saama 2028.–2029. aastal Kanadas. Pärast seda alles saab näha, kuidas sellised asjad töötavad. Kallas tõi esile, et meretuuleparke on maailmas rajatud väga palju ja erinevalt tuumajaamadest saab neid kohe planeerida.

Kui tulla praegusesse aega, siis huvitab tarbijaid ikkagi enim elektri hind, mis mõjutab nende eelarvet. Kas universaalteenus on õnnestunud või ebaõnnestunud meede? „Mina ei arva, et tegu on õnnestunud lahendusega. Ühel hetkel ta isegi suutis lüüa börsihinda, aga see hetk oli lühike. Nüüd on asi muutunud vastupidiseks,“ lausus Epler. Ta hindas, et kui EKRE plaanid ellu viia, pole vaja toetusi maksta ja universaalteenuseid turule tuua.

Kallas nentis, et sotsiaaldemokraadid ei toetanud universaalteenust sellisel kujul, aga see oli kompromiss, sest oli vaja kiireid lahendusi. „Aga see tuleb üle vaadata ja ümber teha, see on kõigile selge. Aga seda ei saa teha kiirustades enne valimisi.“